Ahoi!
Tahtsin öelda, et mina jõudsin natukese aja eest kenasti Pariisist tagasi ja mul on kohutavalt hea meel, et otsustasin niimoodi hetke ajel minna! Mul oli kohutavalt tore nädalavahetus! Hästi naljakas on see, et viimane kord mulle Pariis enam mäletatavasti nii väga ei meeldinud, aga nüüd armusin ma sellesse linna jälle ära. Kohe väga! Ma astusin seal autost välja ning mulle tuli kohe meelde, et Pariis lausa lõhnab teistmoodi kui muud linnad - see on vist siililegi selge, et see lõhn meeldib mulle, eks? (Ma kahtlustan, et see on selle puhastusvahendi lõhn, mida metroos kasutatakse. Igatahes on see hästi spetsiifiline ja hea :-D). Siis on Pariisis veel kõik need korvtoolidega kohvikud, kõnniteel olevad säravvalgete linadega lauad, pealt-krõmpsud-seest-võised soojad sarvesaiad, mis teevad näpud hästi rasvaseks ja viivad keele alla, ilusate Haussmanni ehitatud majade heledad fassaadid, kohutavalt palju aknaluuke ja -võresid, tugevat parfüümi kasutavad prantslased, karjuvate ettekandjatega hiinakad, tillukesed valged soengutega taskukoerad, kes tõstavad kõndides jalgu sama peenutsevalt kui tikk-kontsi kandvad prantslased, metroo, viledates hõlstides vanamehed Lähis-Idast, paksudes villastes iidsetes pintsakutes vanamehed Ida-Euroopast, šikilt riides noored ilusad inimesed, ägedad poed, õhtud, mil iga teine inimene käib, baguette näpus, kohutavalt hea mäluga ettekandjad, paar maailma kõige imposantsemat kirikut, kuhu lihtsalt tuleb küünal panna jpms. Praegu polnud Pariisis millegipärast veel ka väga palju turiste, lisaks oli ilm laupäeval täiesti super ning mul oli üldse täpselt parajalt aega, et käia läbi kõik oma lemmikurkad ja nurgatagused ning lisaks veel saada tuttavaks mitme toreda inimesega. Kuna ma juba teadsin, et mõned mu lemmikkohvikud ja Les Halles on hingusele läinud, siis jäi kurvastamine ka ära ja... Oh... mul tuli kohe tahtmine varsti jälle tagasi sõita! Kuidas see linn mulle küll eelmisel korral nii ebameeldiva mulje jättis? Hihii, veel on pentsik see, et mu nädalavahetus oli kuidagi nii emotsioone täis, et mul on tunne, et olin Pariisis terve nädala. Tegelikult jõudsin kohale reede õhtul umbes kuue paiku ning tulin täna pärastlõunal juba ära. Sellegipoolest oleks mul kohe nagu terve pikk puhkus ära olnud - ma juba ootan homme tööle minemist :-D.
Tahtsin öelda, et mina jõudsin natukese aja eest kenasti Pariisist tagasi ja mul on kohutavalt hea meel, et otsustasin niimoodi hetke ajel minna! Mul oli kohutavalt tore nädalavahetus! Hästi naljakas on see, et viimane kord mulle Pariis enam mäletatavasti nii väga ei meeldinud, aga nüüd armusin ma sellesse linna jälle ära. Kohe väga! Ma astusin seal autost välja ning mulle tuli kohe meelde, et Pariis lausa lõhnab teistmoodi kui muud linnad - see on vist siililegi selge, et see lõhn meeldib mulle, eks? (Ma kahtlustan, et see on selle puhastusvahendi lõhn, mida metroos kasutatakse. Igatahes on see hästi spetsiifiline ja hea :-D). Siis on Pariisis veel kõik need korvtoolidega kohvikud, kõnniteel olevad säravvalgete linadega lauad, pealt-krõmpsud-seest-võised soojad sarvesaiad, mis teevad näpud hästi rasvaseks ja viivad keele alla, ilusate Haussmanni ehitatud majade heledad fassaadid, kohutavalt palju aknaluuke ja -võresid, tugevat parfüümi kasutavad prantslased, karjuvate ettekandjatega hiinakad, tillukesed valged soengutega taskukoerad, kes tõstavad kõndides jalgu sama peenutsevalt kui tikk-kontsi kandvad prantslased, metroo, viledates hõlstides vanamehed Lähis-Idast, paksudes villastes iidsetes pintsakutes vanamehed Ida-Euroopast, šikilt riides noored ilusad inimesed, ägedad poed, õhtud, mil iga teine inimene käib, baguette näpus, kohutavalt hea mäluga ettekandjad, paar maailma kõige imposantsemat kirikut, kuhu lihtsalt tuleb küünal panna jpms. Praegu polnud Pariisis millegipärast veel ka väga palju turiste, lisaks oli ilm laupäeval täiesti super ning mul oli üldse täpselt parajalt aega, et käia läbi kõik oma lemmikurkad ja nurgatagused ning lisaks veel saada tuttavaks mitme toreda inimesega. Kuna ma juba teadsin, et mõned mu lemmikkohvikud ja Les Halles on hingusele läinud, siis jäi kurvastamine ka ära ja... Oh... mul tuli kohe tahtmine varsti jälle tagasi sõita! Kuidas see linn mulle küll eelmisel korral nii ebameeldiva mulje jättis? Hihii, veel on pentsik see, et mu nädalavahetus oli kuidagi nii emotsioone täis, et mul on tunne, et olin Pariisis terve nädala. Tegelikult jõudsin kohale reede õhtul umbes kuue paiku ning tulin täna pärastlõunal juba ära. Sellegipoolest oleks mul kohe nagu terve pikk puhkus ära olnud - ma juba ootan homme tööle minemist :-D.
Hästi, aga tegelikult tahtsin ma oma tennisesaaga kirja panna... Selle tennisega oli üks huvitav lugu. Kaia Kanepi teadupärast võitis laupäeval kolmes setis Wozniackit ja kõik kiitsid, et küll oli põnev mäng! Hästi äge, mul on hea meel! Mina ise seda paraku ei näinud. Isegi imestan nüüd takkajärgi, et kuidas ma küll sain nii naiivne olla - oleksin võinud ju kohe ette teada, et ma pole ainus, kes tahab sellist suurt üritust vaatama minna. Prantsusmaal tekib suurüritustel ALATI piletiprobleem. Enivei, ma loomulikult uurisin enne netist, et kuidas neid pileteid üldse saab ja nii. Ametlikul kodukal oli kirjas küll, et tuleb netist osta, aga seal olid alles ainult nädalalõpupaketid ja mingid VIP-looži moodi asjad - ma ei hakka siin hindu mainima, ju te vast kujutate isegi suurusjärku ette! Samas oli öeldud, et olemas on ka õhtupiletid, mis pidid olema täiesti soodsa hinnaga. Nendega pidi saama vaadata õhtu viimaseid matše. Veebikeskkonna sõnul olid need samuti välja müüdud, aga kuskilt mujalt sattusin jälle lugema, et ürituse väravas on elav järjekord ka ja kassad avatakse kell viis. Nii ma siis jäingi rõõmsalt selle peale lootma. Need prantslased, kellega Pariisi sõitsin, kinnitasid ka, et jajaa, mine kohale, pileti saad sealt.
Ma loomulikult läksingi - ja siis kohale jõudes selgus, et olin asjast täiesti valesti aru saanud. Pileteid müüakse üldse AINULT netist, kassat ei ole seal olemaski. Samas olid piletid tõesti ka välja müüdud, sest tuli välja, et päeva- ja nädala- ja nädalavahetuse ja kuldkliendipääsmete ja muu sellise träniga inimestele hoiti põhiväljakul päev otsa nimelisi kohti sõltumata sellest, kas nad olid kohal või mitte. Seetõttu oli aga peaväljaku ülejäänud kohtade peale õhtupileteid müügis üsna limiteeritult. See on muidugi iseenesestmõistetav, et Kanepi mängis sel õhtul loomulikult esimest korda peaväljakul, eks? Kõikide kõrvalväljakute peale müüdi muidu üldpiletid, millega võis suvalisele väljakule minna - ma kujutan ette, et neid oli algselt rohkem, kuigi sellest teadmisest pole ka suurt kasu, sest ka need olid niikuinii välja müüdud :D. Igatahes, ma ei suutnud seda juttu alguses kuidagi uskuda - käisin ühe värava juurest teise juurde ja usutlesin päris mitut turvat, enne kui alla andsin :). Igal pool kubises muuseas ka sandarmidest ja kõikjal olid üleval suured kirjad, et pileti mustalt müümine on kuritegu - ühesõnaga välistatud oli ka lootus kellegi käest seal värava taga pilet soetada. Mis mul siis ikka üle jäi? Sõitsin nukralt linna tagasi. Aja poolest oleks see mäng mulle lihtsalt uskumatult hästi sobinud, oleks ainult see pilet olnud - Kanepi mäng oli väljaku viimane, nii et õhtupiletiga olekski täpselt tema mängu alguse ajaks väljakule pääsenud. Mh. No mis sest enam.
Okei, ütlesin juba, et sõitsin sealt pettunult linna taasi. Eks ma tegelikult olin arvestanud võimalusega, et ei saagi piletit, aga no ikka olin pettunud. Aga tahate teada, mis juhtus? Juhtus see, et miski ajendas mind St. Micheli kandist huupi Pariisi raekoja juurde jalutama. Milline kogemata vedamine see oli! Sinna jõudes nimelt selgus, et armas Pariisi linn on püstitanud raekoja ette tõelise tennisekeskuse ja kogu väljak oli muudetud üheks hiigelsuureks tenniseväljakuks. See oli kaetud oranžide mattidega, mille peal inimesed istusid või pikutasid. Kohale oli toodud paarkümmend lamamistooli, hulgaliselt laudu ja toole, väike väljak, kus sai ise tennist kõksida, lisaks oli veel paar telgitäit mitmesuguseid arvutimänge ja simulaatoreid... ning HIIGELSUUR ekraan, millelt kõik huviga tennist vaatasid. Ma muidugi ahhetasin, vajusin siis ka mattidele ning sain järgmiste tundide jooksul oma tennisekaifi täiesti kätte. Paraku mängis Kanepi matši ajal kuskil teisel väljakul mingi prantsuse kõrend, nii et loomulikult näidati ka suurelt ekraanilt hoopis seda meeste matši, aga no mis siis. Äge oli ikkagi! Kohe nii äge, et ma läksin täna hommikul tagasi ja vaatasin seal ühe matši veel ära. Täna sain juhuslikult veel lamamistooli ka ja puha... Ühesõnaga - läks nii hästi, kui sai.
Hmpf, ja nüüd on kell jälle sündsusetult palju saanud. Hmpf, ma ütlen. Nojah, eks ma jätan teid siis nüüd siiapaika. Muuseas, ma tegin kogu nädalavahetuse jooksul tervelt 14 pilti. Nendest ükski pole midagi erakordset, aga paar tükki sobivad seda tenniselora ilmestama küll:
Head ööd!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar