Nädalavahetus ongi läbi, uskumatu. Ma ei jõudnud teist üldse tähelegi panna, olin kogu aeg ametis hetke nautimisega :). Käisin nimelt Nancys Hellel ja Williamil külas. Läksin reedel, tulin täna - ja reede on minu jaoks endiselt eile. Huvitav, kuhu laupäev kadus?
Enivei, aeg möödus küll kibekähku, aga sellesse mahtus siiski hästi palju nalja ja naeru, mõnusat olemist ja jutustamist, ringijalutamist ja mängimist, nämmat ninaesist ja veinitamist... Noh, kõik need asjad, mis toredast ajaveetmisest toreda ajaveetmise teevad. Esiteks oli tore üle pika aja Hellet näha ja ohjeldamatult laterdada, viimasest korrast oligi juba liiga palju aega möödas. Teiseks oli mul suur rõõm lõpuks kuulsa herr Williamiga tutvust teha ja avastada, et ta on üks vinge noorhärra - nägus, lõbus ja kokkab ka veel! Kust sellised küll tulevad ja miks neid nii harva esineb? Kolmandaks on neil übervinge korter umbes täpselt Nancy peaväljakul, nii et mina koliks hommepäev nende juurde ja kõõluks pool ajast lihtsalt vaadet nautides akna peal. Me veetsimegi muidu seal aknal päris tublisti aega, vaated muutusid ju iga hetkega ja neid oli vaja jäädvustada! Neljandaks jäeti mul sinna sõites rongipilet kontrollimata, nii et ma saan neile sellega kuu aja jooksul veel korra külla sõita :). Kellegi sõrm, raudselt, sest mina pakkusin oma piletit kõikidele mööda jalutavatele kontrolöridele, keegi neist lihtsalt ei tahtnud seda :)! Viiendaks õnnestus mul võita vist elu esimene Catani asustajate mäng - ma olen seda mänginud küll ja veel, aga hetkel ei tule küll meelde, et ma kunagi päriselt võitnud oleksin... Seekord oli Fortuna aga minu poolt. Kuuendaks käisime Toulis - see oli mul selles paar nädalat tagasi koostatud nimekirjas ka, aga juhtumisi töötas noorhärra William ka just seal, nii et asi sai hoopis teise mõõtme! Nii me siis tegimegi väikese väljasõidu, imetlesime seda maailmaklassist katedraali ja jalutasime niisama pilte tehes ja vihma trotsides ringi. Seda tuleb küll öelda, et Prantsusmaa ilm on veel keerulisem kui Luxi oma - Nancys sadas umbes 20 korda päevas, meil siin saab kolme-nelja korraga hakkama. Sellest seisukohast tundus Lux kohe õige armas.
Aga jah, üldse, mis ma siin loetlen, kõik oli tore. Tekk oli ülimõnus ja sellist köögiviljavormi teen järgmine nädalavahetus ise ka, päriselt. Pitsat tehti mulle muidu ka väga maitsvat, aga sellist ma ei viitsi küll ise kodus kokkama hakata. Kui asi hõlmab korraga taigna tegemist, kastme valmistamist, köögiviljade praadimist, hakkimist ja üldist küpsetamist, siis ei tasu see ainult ühele inimesele süüa tehes küll end ajaliselt ära :). Kuradi hea oli muidu küll.
Aga teadupärast on pikk jutt s..t jutt. Ma pean kohe minema pesu kuivama panema ja siis pead pesema, teie vaadake hoopis edasi pilte.
Enivei, aeg möödus küll kibekähku, aga sellesse mahtus siiski hästi palju nalja ja naeru, mõnusat olemist ja jutustamist, ringijalutamist ja mängimist, nämmat ninaesist ja veinitamist... Noh, kõik need asjad, mis toredast ajaveetmisest toreda ajaveetmise teevad. Esiteks oli tore üle pika aja Hellet näha ja ohjeldamatult laterdada, viimasest korrast oligi juba liiga palju aega möödas. Teiseks oli mul suur rõõm lõpuks kuulsa herr Williamiga tutvust teha ja avastada, et ta on üks vinge noorhärra - nägus, lõbus ja kokkab ka veel! Kust sellised küll tulevad ja miks neid nii harva esineb? Kolmandaks on neil übervinge korter umbes täpselt Nancy peaväljakul, nii et mina koliks hommepäev nende juurde ja kõõluks pool ajast lihtsalt vaadet nautides akna peal. Me veetsimegi muidu seal aknal päris tublisti aega, vaated muutusid ju iga hetkega ja neid oli vaja jäädvustada! Neljandaks jäeti mul sinna sõites rongipilet kontrollimata, nii et ma saan neile sellega kuu aja jooksul veel korra külla sõita :). Kellegi sõrm, raudselt, sest mina pakkusin oma piletit kõikidele mööda jalutavatele kontrolöridele, keegi neist lihtsalt ei tahtnud seda :)! Viiendaks õnnestus mul võita vist elu esimene Catani asustajate mäng - ma olen seda mänginud küll ja veel, aga hetkel ei tule küll meelde, et ma kunagi päriselt võitnud oleksin... Seekord oli Fortuna aga minu poolt. Kuuendaks käisime Toulis - see oli mul selles paar nädalat tagasi koostatud nimekirjas ka, aga juhtumisi töötas noorhärra William ka just seal, nii et asi sai hoopis teise mõõtme! Nii me siis tegimegi väikese väljasõidu, imetlesime seda maailmaklassist katedraali ja jalutasime niisama pilte tehes ja vihma trotsides ringi. Seda tuleb küll öelda, et Prantsusmaa ilm on veel keerulisem kui Luxi oma - Nancys sadas umbes 20 korda päevas, meil siin saab kolme-nelja korraga hakkama. Sellest seisukohast tundus Lux kohe õige armas.
Aga jah, üldse, mis ma siin loetlen, kõik oli tore. Tekk oli ülimõnus ja sellist köögiviljavormi teen järgmine nädalavahetus ise ka, päriselt. Pitsat tehti mulle muidu ka väga maitsvat, aga sellist ma ei viitsi küll ise kodus kokkama hakata. Kui asi hõlmab korraga taigna tegemist, kastme valmistamist, köögiviljade praadimist, hakkimist ja üldist küpsetamist, siis ei tasu see ainult ühele inimesele süüa tehes küll end ajaliselt ära :). Kuradi hea oli muidu küll.
Aga teadupärast on pikk jutt s..t jutt. Ma pean kohe minema pesu kuivama panema ja siis pead pesema, teie vaadake hoopis edasi pilte.
Touli katedraal
Silver Ükssilm?
Kui kellelgi kodus pesumasinat pole, siis Nancy raudteejaamas saab tänu fotoautomaate haldavale firmale korraga 18 kg pesu pesema panna.
Mõista, mõista, mis see on?
Kommid
Lähme varandust otsima?
Aknal sai istutud kaua
Ma räägin, ilm oli selline, et iga kümne minuti takka vaheldusid vihm ja päikesesära
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar