Saan ennast siin vist varsti paika - täna pidin ainult 4 ankeeti ära täitma ja posti viskama, rohkem justkui polnudki midagi bürokraatlikku teha :). Ühesõnaga, sain kogu päeva juba lõpuks rahulikult arvuti taga tööga tegeleda ja peene eurokõnepruugi nüansside meeldetuletamisse süüvida. Päris asjalik tunne tuli ja nii tore oli. Kusjuures mul on selline mulje, et olen juba hiiglama tükk aega siin Luxis tagasi olnud, ainult töid olen jõudnud esitada ainult paar tükki. Mul korraks tekkis täna isegi irratsionaalne mure, et kuidas ma ometi nii aeglaseks olen jäänud. Hih, siis hakkasin alles arvutama, et olen siin ju kõigest kolm päeva olnud - või isegi kaks ja pool, kui arvestada, et teisipäeval jõudsin kontorisse alles lõunast ja natukeseks. Hih. Tegelikult pole ju hullu midagi ja homme saan ka kõikide eelduste kohaselt vähemalt kolm tööd ära antud, mis siis, et lühikesed. Ega mul on tegelikult kavas ikka pingutada ka, et nad veel viimati ei hakkaks arvama, et siia luuserdama tulin.
Muidu Helle eile küsis, et noh, kuidas siis tunne on kah, et on ka samasugune kui mullu praktikandina? See tabas mind üsna ootamatult, aga mõtlema hakates jõudsin järeldusele, et ei, no kohe üldse ei ole... :). Hoopis teistmoodi on. Palju parem, kuigi praktikandipõlv oli ju ka täiesti ülitore :). Ühest küljest on lihtsalt nii minul endal kui ka ilmselt teistel hea meel, et keegi ei pea mind enam alatasa kantseldama ja mulle kõigi meelest elementaarsemaid asju õpetama. Ega keegi üheski asutuses vist suure rõõmuga uusi praktikante oota, alguses on nendega ju ikka palju tööd ja kui neid veel pidevalt käib, nii et see õpetamine ei saagi kunagi otsa, siis võib see ikka päris tüütu olla. Kogu aeg alustad õpetamist jälle algusest. Teisest küljest on minu seisukohast ikka hoopis teine tera siin inimestega suhelda, kui ma neid juba varasemast tunnen :). Noh, ega ma neid eelmisel aastalgi peljanud või nii, aga ikkagi on tunduvalt toredam, kui tuttavad ees :). Tegelikult tuleb muidugi välja, et ega ma siin päris kõiki ikka veel ei tea. Hetkel on meil mitu uut praktikanti ja paar minu jaoks tundmatut assistentigi. Pean häbiga tunnistama, et pole ennast neile veel tutvustama jõudnud. Aga no küll ma varsti lähen. Päriselt. Katsun veel sellel nädalal. Ee, mm, hmm. Homme siis ilmselt :).
Mis päriselt töösse puutub, siis avastasin enda rõõmuks, et mul on üle ootuste palju asju meeles. Näiteks klahvikombinatsioonid on kuidagi üsna kätte kulunud, ma ei pidanudki tükk aega mõtlema, kuidas nüüd tööd lahti saada vms. Ainult üks asi ongi nii meelest läinud, et ma ei oska seda kuskilt ajusopist välja võluda ja küsida pole veel ka põhjust olnud. Nimelt on mul peast pühitud see klahvikombinatsioon, millega neid nähtamatuid koode nähtavaks teha. Kuna see on üks neist käsklustest, mis mul läpaka klaviatuuri peal ei toiminud, siis harjusin seda vahepeal Tools-Options-Hidden Characters menüü kaudu tegema, aga ma tean, et seda sai kuidagi klaviatuuril lihtsamini ka teha :). Ega mul pole seda massiliselt muidugi vaja ka läinud, nii et see pole mingi hädaline teema. Kui mõne töö juures väga tüütuks klõpsimiseks peaks minema, eks ma siis otsin kuskilt mõne juhendi välja või midagi...
No igatahes, siis hakkasin täna endale kogunenud koolitusi üles märkima ja süüvisin lõpuks töökalendrisse, mis pakkus samuti igasuguseid põnevaid avastusi. Kuigi mulle alguses tundus, et sel aastal on kuidagi vähe pikki nädalavahetusi, tuleb välja, et tegelikult on meil neid päris mitu: aprillis-mais on tervenisti kaks nelja- ja üks kolmepäevane nädalavahetus. Pärast pole paraku enam ühtegi, aga no pole hullu, seegi avastus ületas niikuinii kõik mu ootused :). Niimoodi saab endale ju päris mitu pikemat väljasõitu plaanida. Jõuangi ehk siis Nairale Weimarisse külla ja Pariisi ja, mine tea, ehk ikka ka Hollandisse lilli noolima. See maipühade pikk nädalavahetus võiks aja poolest veel täitsa sobida :). Aga no eks paistab, pean selleks enne Emiliaga aru pidama - ta on meil väga pöörase elutempoga, nii et talle ei pruugi see aeg lihtsalt sobida ja üksi ma ka ei viitsi minna/olla.
Koduga seoses avastasin eile sellise toreda asja, et praktiliselt meie maja vastas on Cactuse pood, mis on lahti isegi nädalavahetuseti!!! Te ei tea, kui suur ime see Luxis on! Siin on pühapäeviti lahti umbes kaks poodi ja kui sul nädalavahetuseks söögipoolist ega transporti pole, siis saab ainult burksi. Igatahes, see on täiesti üüratu pluss! Ma ei pea enam mahlapakke Auchanist näpu otsas koju vedama. Pakk või paar juua teeb koti juba nii raskeks, et hakka või nutma. Äge, et nüüd jääb see tassimine ära :).
Vot. Aga mul sain nüüd arvutis passimisest kopp ette. Lähen teen midagi. Hmm... passin väiksema ekraani taga ja loen oma peent e-raamatut ilmselt :).
Õhtut.
M.
Muidu Helle eile küsis, et noh, kuidas siis tunne on kah, et on ka samasugune kui mullu praktikandina? See tabas mind üsna ootamatult, aga mõtlema hakates jõudsin järeldusele, et ei, no kohe üldse ei ole... :). Hoopis teistmoodi on. Palju parem, kuigi praktikandipõlv oli ju ka täiesti ülitore :). Ühest küljest on lihtsalt nii minul endal kui ka ilmselt teistel hea meel, et keegi ei pea mind enam alatasa kantseldama ja mulle kõigi meelest elementaarsemaid asju õpetama. Ega keegi üheski asutuses vist suure rõõmuga uusi praktikante oota, alguses on nendega ju ikka palju tööd ja kui neid veel pidevalt käib, nii et see õpetamine ei saagi kunagi otsa, siis võib see ikka päris tüütu olla. Kogu aeg alustad õpetamist jälle algusest. Teisest küljest on minu seisukohast ikka hoopis teine tera siin inimestega suhelda, kui ma neid juba varasemast tunnen :). Noh, ega ma neid eelmisel aastalgi peljanud või nii, aga ikkagi on tunduvalt toredam, kui tuttavad ees :). Tegelikult tuleb muidugi välja, et ega ma siin päris kõiki ikka veel ei tea. Hetkel on meil mitu uut praktikanti ja paar minu jaoks tundmatut assistentigi. Pean häbiga tunnistama, et pole ennast neile veel tutvustama jõudnud. Aga no küll ma varsti lähen. Päriselt. Katsun veel sellel nädalal. Ee, mm, hmm. Homme siis ilmselt :).
Mis päriselt töösse puutub, siis avastasin enda rõõmuks, et mul on üle ootuste palju asju meeles. Näiteks klahvikombinatsioonid on kuidagi üsna kätte kulunud, ma ei pidanudki tükk aega mõtlema, kuidas nüüd tööd lahti saada vms. Ainult üks asi ongi nii meelest läinud, et ma ei oska seda kuskilt ajusopist välja võluda ja küsida pole veel ka põhjust olnud. Nimelt on mul peast pühitud see klahvikombinatsioon, millega neid nähtamatuid koode nähtavaks teha. Kuna see on üks neist käsklustest, mis mul läpaka klaviatuuri peal ei toiminud, siis harjusin seda vahepeal Tools-Options-Hidden Characters menüü kaudu tegema, aga ma tean, et seda sai kuidagi klaviatuuril lihtsamini ka teha :). Ega mul pole seda massiliselt muidugi vaja ka läinud, nii et see pole mingi hädaline teema. Kui mõne töö juures väga tüütuks klõpsimiseks peaks minema, eks ma siis otsin kuskilt mõne juhendi välja või midagi...
No igatahes, siis hakkasin täna endale kogunenud koolitusi üles märkima ja süüvisin lõpuks töökalendrisse, mis pakkus samuti igasuguseid põnevaid avastusi. Kuigi mulle alguses tundus, et sel aastal on kuidagi vähe pikki nädalavahetusi, tuleb välja, et tegelikult on meil neid päris mitu: aprillis-mais on tervenisti kaks nelja- ja üks kolmepäevane nädalavahetus. Pärast pole paraku enam ühtegi, aga no pole hullu, seegi avastus ületas niikuinii kõik mu ootused :). Niimoodi saab endale ju päris mitu pikemat väljasõitu plaanida. Jõuangi ehk siis Nairale Weimarisse külla ja Pariisi ja, mine tea, ehk ikka ka Hollandisse lilli noolima. See maipühade pikk nädalavahetus võiks aja poolest veel täitsa sobida :). Aga no eks paistab, pean selleks enne Emiliaga aru pidama - ta on meil väga pöörase elutempoga, nii et talle ei pruugi see aeg lihtsalt sobida ja üksi ma ka ei viitsi minna/olla.
Koduga seoses avastasin eile sellise toreda asja, et praktiliselt meie maja vastas on Cactuse pood, mis on lahti isegi nädalavahetuseti!!! Te ei tea, kui suur ime see Luxis on! Siin on pühapäeviti lahti umbes kaks poodi ja kui sul nädalavahetuseks söögipoolist ega transporti pole, siis saab ainult burksi. Igatahes, see on täiesti üüratu pluss! Ma ei pea enam mahlapakke Auchanist näpu otsas koju vedama. Pakk või paar juua teeb koti juba nii raskeks, et hakka või nutma. Äge, et nüüd jääb see tassimine ära :).
Vot. Aga mul sain nüüd arvutis passimisest kopp ette. Lähen teen midagi. Hmm... passin väiksema ekraani taga ja loen oma peent e-raamatut ilmselt :).
Õhtut.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar