Kolm minutit

Töölt rattaga koju tulemine võtab mul umbes täpselt kolm minutit. Kui ma peaksin otsustama mitte vändata ja laseksin lihtsalt allamäge liugu, siis võib-olla läheks viis ära. NII ŠEFF!!!

Ilmselt saite aru, et täna ongi siis see kuulus päev, millal emme järjekordse bussitäie lillereisilistega Luxist läbi sõitis, nii et nüüd on mul minu enda küünekäärid, kohvikruus, vahepeal korvi külge saanud jalgratas, piknikulina (tuleks siis nüüd kasvõi üksainus piknikuilm ka!), paar suveriiet ja üldse palju igasuguseid asju. Väga äge! Ainult emmest ja nende grupist on kahju, sest ilm oli täna nii sant, et enam hullem ei oleks andnud olla. Kogu aeg oli hirmus külm ja vilu tuul, vihmasadu läks ka järjest tugevamaks ja kulmineerus täpselt sellel lõunatunnil, mille ema neile vabaks ajaks andis. Mmm, eelmise kevadega ei anna kohe üldse võrrelda, ehkki näiteks kuus aastat tagasi oli küll täpselt samasugune koerailm. Toona sain ma siin poolpaljalt ringi lipates ja linna peal ligunedes mingi sellise karmi kopsupõletikulise või angiinilise, millega ma pidin olude sunnil kohe veel Siberisse ja edasi Mongooliasse sõitma ja mis hakkas taanduma alles siis, kui mingi Baikali äärest otsitud arst mulle kaks nädalat hiljem mingi tundmatu süsti tagumikku lõi. Aga enivei, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin hoopis öelda, et nukker, et kõik täna märjad olid ja ruttu siit minema tahtsid. Nüüd nad ei saagi teada, et Lux on ilusa ilmaga päris mõnus koht. Tean omast käest, et nii koleda ilmaga lihtsalt ei ole võimalik ümbruse ilule tähelepanu pöörata. Siis tuleb vältida lompi astumist ja kellegi vihmavarjuga vastu silmi saamist, märjad jalad külmetavad ilmtingimata ja kindlasti kukub kuskilt räästast tilk ka täpselt krae vahele. On ju nukker? Aga vähemalt inimesed ise paistsid õnneks õige positiivsed olema - kui ma ootasin, et ema ekskursiooni lõpetaks ja me saaks kohvitama minna, tuli üks reisilistest minuga rääkima ning tema ütles, et tema maailmapilt on nüüd kohutavalt palju avardunud. Tema olevat nimelt siiamaani arvanud, et Luksemburg on linnriik ja kui tema poleks täna ise Luxi sattunud, oleks tema puhta vale teadmisega hauda läinud. Nii et midagigi head selles hallis päevas...

Okei, aga lisaks kahele kotitäiele kraamile ja rattale sain ma täna muidu veel ühe ootamatu asja - nimelt pangakaardi PIN koodi. See on õige lootustäratav - miillalgi tuleb siis ehk pangakaart ise ka. Oleks tore küll, ma peaksin varsti jälle sularaha välja võtma, aga mulle ei meeldi kohe üldse vanamoodsalt (ehkki palgaraamatuta) kontoris sulli nõutamas käia. Ma tahaksin ise automaadist võtta, mitte selle lokkis peaga ja kurja olekuga tädi juures käia (nagu kiuste on ta alati vaba ja nagu kiuste on kõik teised tellerid alati hõivatud :D). Ta kindlasti polegi tegelikult kuri (ja loomulike lokkidega) ning tema töö ongi seal minusugustele sularaha välja lugeda ja allkirju võrrelda, aga sellegipoolest ei jõua ma seda pisikest plastikutükki ära oodata. Kuidas nad küll üldse ikka saadavad pangakaarte ja koode postiga koju, selmet neid klientidele kontoris kätte anda? Ja kuidas see neil NII väheste inimestega riigis NII mitu nädalat aega võtab? Pentsik.

Hmm, see meenutab mulle, et mul on passipilte tarvis ja see seondub minu jaoks omakorda teise pentsikusega. Ma pean nimelt mingi fotomaadi leidma. Böö... Auchani mõlemad Photomatonid oli nagu kiuste esmaspäeval rivist väljas ja üldse on mu meelest kohutavalt harjumatu, et dokumendifotot ei käida tegemas fotopoes, vaid selleks otstarbeks on igas suuremas kaubanduskeskuses ja muidu naljakates kohtades sinised telefonikioski moodi putkad. Mu meelest on need paslikud igasuguste grimasside tegemiseks ja sõpradega pullitamiseks, aga mitte ILUSA foto tegemiseks. Hmpf, see arusaam on mul kindlasti Hollywoodi filmidest pärit, aga no nii on... Ühesõnaga, ma pean üle saama oma vastumeelsusest fotomaatide ees ning, aa, üldse on mul neid passipilte tarvis homme hommikul. Elagu hajameelsus!

Okei, ma võiksin ju veel halada teemal, et ma ei tea endiselt, mida kohe saabuva pika nädalavahetusega ette võtta, aga ma ausõna ei viitsi. Öö on kah käes juba, nii et minge ära magama.

Head ööd,
M.