reede, 17. veebruar 2012

Mida kõike peavad mu vanad silmad nägema

Töö pärast tegin ma endale tund aega tagasi Twitteri konto :-D. Päriselt, ainult sellepärast, et ühes tekstis, mis mul käes on, räägitakse nii palju Twitterist, et ma ei saanud enam ilma ise seal sorimata millestki sotti.

Ja palun öelge mulle nüüd, lugupeetavad, MIDA selles küll ometi leitakse? Selles, et istud ja vahid seal ja ootad kellegi vaimusähvatusi? Sigrimigriformaadis kah veel, nii et silmad on kirjud...

[Jajah, omal ajal arvasin ma muidugi paljudest asjadest nii - näiteks MSNist, siis Skype'ist, siis Facebookist jne. Aga kui lühikeseks, põgusaks ja pealiskaudseks annab veel minna?].

Oeh, ja kas ma olen juba öelnud, et prantslased on kilplased ja nende itikeel on täiesti kiviaegselt võimatu [no ma tegin endale konto eelkõige sellepärast, et tahtsin näha, mis vasted on muudes keeltes sõnadel "fil", "abonnements", "abonnés" jne]? Lisaks prantsuskeelse Twitteri kiiksude uurimisele mõistatasin ma ilmselt ka kena pool tundi näiteks seda, mis imeasi on lühend MO (no arvutikeeles). Jõudsin juba peaaegu alla anda (st jõudsin otsaga sõnapaarini mega octet, aga eesti keeles ei andnud megaoktett sugugi mõistlikke tulemusi ja ma olin juba meeleheitel, et mulle on sattunud nii kosmiliselt keerulise sisuga tekst :-D). Siis tulin selle peale, et guugeldada "WTF is mega octet". No hea küll, WTFi jätsin välja, aga vastus rabas mind hingepõhjani: MO on nende versioon MBst ehk siis megabaidist.

Kas nad on päriselt võtnud sihiks kõige ärasegamise ja mitteühildumise? No ausalt noh...

[Üllatusi jagub mulle ilmselt kauaks, sest tarkvara on mul alati olnud kas inglise või eesti keeles. Isegi Pariisis elades ei puutunud ma eriti prantsuskeelse tarkvaraga kokku,seega jahmatavad mind ka kõige elementaarsemad asjad.]

Okei, mul on veel kena mitu tundi tööd teha ja homme, oi, st täna pisut hiljem lähme suuskama, nii et ma praegu pikemalt ei tee...

Aa, ja ma kavatsen oma konto ära kustutada, kui kedagi huvitab. Säutsumast ei leia mind ka edaspidi.

Pakaa
M. 

2 kommentaari:

  1. Tsau! Lugesin sinu Twitteri postitust ja just meenus et tänahommikuse FB avamisel sain oma noorelt onutütrelt sellise posti. Ilmselt vist pole see küll tema looming, (ta muidu selline usin suhvlipoetess ja luultab kohati päris hästi) aga hahahaa, ta JAGAB seda postitust. Ja mina JAGAN omakorda sinule -
    Kiidulaul Facebookile

    Ma jagan, jagan, jagan
    ... ... siin igasugust saasta,
    ma isegi ei maga
    ja jagan terve aasta!
    Kõik läpakad, iPadid,
    ………ja jagan turvaust,
    kosmeetika ja paadid,
    jagan enda rumalust.
    Sest ära ma ei jaga,
    kui mõttetu on see,
    ja FB seina laga
    mind rikkamaks ei tee.
    Ka enda ära jagan,
    jääb ainult tühi paik,
    ja sina, kallis sõber,
    võid vajutada “Like!”

    VastaKustuta
  2. Ahoi!
    Väga vahva luuletus! :D
    Kahjuks olen ma Facebooki küüsi juba langenud, ehkki ei pea end sõltlaseks. Tränijagajad olen ära blokkinud, aga see oli lihtsam kui Facebookist loobumine :). Facebooki suur pluss on see, et seal on päris paras ports inimesi, kellega kogu aeg suhelda ei jaksa (ja pole ka vaja), aga samas on tore nende tegemistel ja uudistel silma peal hoida ja teinekord sõna-paar vahetada, et päriselt ära ei võõrduks. Aga tjah, tegelikult peaks ilmselt digielu asemel rohkem ekraanivälist elu elama hakkama... Need helendavad ekraanid igal pool, need kohe kisuvad endasse...

    VastaKustuta