Terve nädalavahetuse jooksul toimus Luxis Summer in the City festivali raames meeletult palju üritusi. Linnas olid endiselt suured lavad püsti ja muusikuid oli täitsa jalaga segada. No kohe iga nurga peal mängis keegi, kui mitte ametlik esineja, siis mingi moosekantide bande. Täpsemalt öeldes oli laupäeval maailma muusika päev, kus esines neljast ilmakaarest kokku toodud muusikuid Saksamaast Senegalini, pühapäeval oli aga Rock um Knuedler, mille põhiesinejana astus õhtul kell kümme lavale Texas. (Ma siiski nii hiljani ei viitsinud oodata, läksin koju - ja loomulikult ei jaksanud pärast tagasi minna :-D. Vähemalt mõtlesin ma täitsa ise välja, et see on see Texas, kes kunagi iidammu laulis "I don't want a lover". Kui ma pisike olin, siis see laul mulle täitsa meeldis kohe :-D.)
Laupäeval käisin ainult ühte kontserti vaatamas, sest kuidagi hirmus külm oli. Nii külm, et ma ei jõudnud seda ühtegi lõpuni vaadata, tulin ära, kananahk seljas. Rahvast oli ka niikuinii üsna vähe, igavaks kippus, ehkki teoorias olid need aafriklased mu meelest põnevamad kui rokk-karvikud. Pühapäeval olin aga ise targem, võtsin kampsuni kaasa ja läksin rattaga, mõeldes, et kui külm hakkab, teen paar tiiru ümber kvartali. Aga pärastlõunaks läks ilm hoopis ise selliseks mõnusaks, soojaks ja päikeseliseks, et siis oli kohe tore. Rahvast oli ka palju, rattaga andis ikka sebida nende vahel. Avariid õnneks siiski ei teinud, leidsin endale hoopis mõnusa koha, kuulasin kontserte, kõlgutasin jalgu, sõin maailmakülas rasvaseid ja nime poolest Tai, aga olemuselt tavalisi praenuudleid, väidetavaid Senegali kohupiimapallikesi, milles kohupiima kohe üldse ei olnud, ning rüüpasin Diekirchi õlut, mis kuidagi hästi kirbe oli. Noh, kirbe kirbeks, jõin ikka, kohe kaks annust, sest seda serveeriti nii vahvates topsides, et see hüvitas kõik. Nimelt oli linn/ministeerium/I-punkt tellinud hästi paksust plastikust tehtud ilusad Summer in the City kirja, Luxi logo ja linnatänavaid kujutavate joonistustega korduvkasutatavad topsid. Kui topsi tagasi viisid, anti joogi maksumusest üks euro tagasi (muidu maksis õlu 3.50, pärast anti topsi eest euro peo peale tagasi). Esiteks oli see mu meelest nii mõistlik, sest need olid tõesti hästi tugevad - peaaegu nagu laste plastiktoobid, neid annab vabalt ära pesta ja kaua-kaua kasutada. Tuleb välja, et neil on täitsa sellele spetsialiseerunud firma, kes igasuguse kujuga topse (noh, nt plastikust šampanjaklaase ka) toodab ja müüb/laenutab, soovi korral trükib veel kena erikujunduse ka peale. Ja spets pesutšehh pidi neil ka olema, kus need pärast puhtaks pestakse ja järgmiseks ürituseks ette valmistatakse... Tänu sellele ei vedelenud mitte kuskil mitte ühte topsi ja palju vähem prahti oli üleüldse... ainult burksipaberid, suitsukonid ja krõpsupakid vedelesidki lava ees... Lisaks oli nende topside disain tõesti vahva, mina, tuntud õllepõlgaja, jõin ära kaks õlut, sest need topsid olid nii toredad (ja roosad kirjad läksid mu roosa kleidiga nii ilusti kokku), et ma tahtsin neid kohe päriselt endale saada. Vot nii! Äärmiselt äge lahendus mu meelest. Igal pool olid kirjad ka, et Luxembourg on nüüd roheline :). Juhhuu, go Lux!
Nii palju täheldasin veel, et rattaga on rahvaüritustel päris hea käia, iste on kogu aeg käepärast :D. Ma nosisin oma nuudleid ka rattasadulas, toetasin selle lihtsalt tänavapiirde vastu ja istusin nagu õige mees kunagi. Kui tahtsin kuskile rahvasumma minna, lukustasin oma nunnu aga ühe vaikse kohviku juurde laternaposti külge ja seal ei juhtunud sellega absoluutselt mitte midagi. Nii tore! Jalad polnud pärast väsinud ega midagi...
Hästi, aga nii palju siis selleks korraks nädalavahetusest. Ahjaa, pildid ka...
Ei tea mina, mis jõmmid need olid... Aga muusikal polnud viga :)
Oh, ja kuidas need rokkarid küll nii karvased on? See vend loopis oma juukseid kohe nii hullunult, et mul tekkis mure, et tal kukub pea otsast ära...
See pisike palkputka - see paistab olevat tasuta joogiveekraaniks sinna pandud.
Mida kõike tema silmad näinud on...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar