Operatsioon „Prantsuse filmid”

Mulle tundub, et kui üldse, siis on mu prantsuse keel siiatulekust saadik ainult hullemaks läinud. Üks kahest - ma kas tõlgin liiga palju inglise keelest... või oli mu prantsuse keel enne nii roostes, et ma ei saanud enam arugi, et teen vigu, aga nüüd hakkan neid jälle märkama. No nii või naa, mõtlesin, et peaks selles suhtes midagi ette võtma. Arsène Lupini paar raamatut ongi veel lugemata, tuleks need läbi töötada, majakaaslastega oleme ka niikuinii rohkem suhtlema hakanud, mis on suur pluss... Lisameetmena leidsin, et peaks ehk mõningaid värskemaid Prantsuse filme vaatama hakkama. Surfasin pisut netis, kirjutasin endale välja terve rodu igasuguste põnevate filmide nimesid ning mõtlesin need nüüd järjest läbi vaadata. Eile alustasin filmiga "Entre les murs", mis oli päris hea - aga uskumatu ikka, milline bordel võib ühes koolis valitseda. Õudne: kõik kisavad, karjuvad, räägivad õpetajale vastu ja üleüldse... iga laps on ise rahvusest ja kedagi ei huvita selle maa kultuur, kus nad elavad. Distsiplineerida neid ka kuidagi ei saa, siis tembeldatakse õpetaja ise närvihaigeks ja sobimatuks. Näiteks kirjutas prantsuse keele õpetaja filmis tahvlile mingit ajavormi illustreeriva lause, kus keegi prantsuse nimega inimene midagi tegi. Selle peale hakkas kogu klass karjuma, et miks ta ainult prantsuse nimedega näiteid toob, miks ta ei võiks tuua näiteid, kus Ahmed midagi teeb? Böö. No mis mõttes ometi? Kui õudne oleks see õpetaja olla. Ma vist küll läheks kohutavalt närvi, kui kedagi kohe üldse ei huvitaks, MIDA ma õpetada püüan, vaid tehtaks pseudoprobleem sellest, mis näidete ja vahendite abil ma seda õpetada püüan. Brr... Huvitav, mida oleks öelnud minu eesti keele õpetajad, kui ma oleksin neilt suure kisaga nõudnud, et miks just Edgar kiiktoolis triibulise teki sees istub ja raamatut loeb, miks ei võiks see olla Yuan Li või Sinawaratrallallaatrullalllaa? Minu meelest on laste „mõtlema õpetamine“ (versus „õppima panemine") küll vaid üks ülehinnatud moepõhimõte - ja selle tulemuseks lihtsalt anarhia. Mõtelda on vaja küll, aga inimesed hakkavad paraku mõtlema üsna hilja. Kui selleks ajaks ei ole keegi midagi õppinud, pole mõtlemisest enam ju mingit kasu. Siis nad lihtsalt ei oska midagi mõelda. Mina ütlen küll, et elagu Eesti koolid... :-).

Hästi, aga see selleks. Eks paistab, mis filmi järgmiseks ette võtan. Peab pisut surfama ja vaatama, millised nendest filmidest Veohis üleval on ja millised mitte...

Muidu on täielik suvevaheaja tunne. Tööl on hirmus vähe rahvast ja postkasti potsatab kogu aeg kirju selle kohta, kus kõik suvel tööaega lühendatakse (või üldse uksed suletakse). Noh, à la sööklad lühendavad tööaega (huvitav, kui vähe nad siis lahti hakkavad olema?), spordikeskus jääb lahti (selle järel oli kirjas mitu hüüumärki - kõikidele ikka teadmiseks, et see on midagi erakordset), parlamenditöötajate toidupood hakkab olema lahti 11.30 kuni 15.30 (nüüd on siis teada, et piknikumaterjali järel tuleb käia lõunapausi ajal), Strasbourgis on üldse kõik söögikohad suveks kinni pandud, tehniline tugi jääb ka suvel toimima, ent töid jagavad igal nädalal eri inimesed, sest kõik käivad vahetustega puhkusel... jne jne jne. (Ahjaa, tehnilisest toest rääkides, mul vahetati tööl täna monitor uuema ja suurema vastu välja. Harjumatu... Aga pikemas perspektiivis kahtlemata mugavam).

Nojah. Kui suvi, siis suvi. Suvel ei kõlba ülemäära kaua arvuti taga ka istuda, eks? Nii et pakaa siis jälle selleks korraks. Ma nüüd lähen hoopis rattaga sõitma.

M.