On ikka nüüd välja mõeldud - tuhapilved. Liisi juurest lahkuda tahtes vaatasin veel netist järele, kas lennud väljuvad - ja millegi järgi polnud võimalik isegi kahtlustada, et probleeme võiks tekkida. Hästi... Jõuan lennujaama, seisan ära hiigelpika saba kassas Check in for all EasyJet flights ja kui ma letini jõuan, öeldakse, et tegelikult ei tehta hetkel Tallinnasse registreerimisi, sest nad ei tea, kas lend väljub või mitte. No tere-tore. Kästi minna ja teadet oodata... Umbes täpselt siis, kui ma kassa juurest minema kobisin, kuulutati loomulikult valjuhääldist, et alustame registreerimist ka Tallinnasse. Selle ajaga oli ainult saba kolm korda pikemaks kasvanud - hurraa! Teist korda terve saba ära seistes ja letini jõudes ulatati mulle pardakaart ja kohvrile pandi silt ka külge, aga... öeldi, et kohvrit me ära ei võta, asjad ei ole väga paljutõotavad, me ei ole kindlad, kas lend ikka läheb... Voilà... Alles pool tundi enne määratud väljumiskellaaega tuli teade, et tooge ruttu kohvrid ära ja jookske väravasse... Ja noh, lõppkokkuvõttes siin ma nüüd olen, kohale jõudsime ja lend ei jäänud isegi väga hiljaks. Aru ma ainult ei saa, kuidas kõikide eelnevate vulkaanipursete puhul säärast meedia- ja transporditsirkust tehtud pole... Seda ma ka ei mõista, kuidas kõigil ümberringi sellega nii palju probleeme on olnud, aga minul peale paaritunnise teadmatuses ootamise on niimoodi vedanud, et kõik vajalikud sõidud on tehtud saanud... Keegi kuskil kõrgemal hoidis jälle. Aitäh :-).
Tallinna kodus ootas mind ees tore üllatus - vahepeal elas mu toas kaks soomlast ja mina mõtlesin endamisi, et huvitav, kas mul toas kõik ikka alles ka on... Ega varastada poleks sealt peale päikesepatarei ja raamatute suurt midagi olnudki, aga ma küll mõtlesin, et mu külmkapis olnud asjad ja kohvi on kindlasti otsas ja puha... Selle asemel oli kõik alles (mul oli reaalselt süüa, kui ma reisilt tulin!) ning kõigele lisaks leidsin ma laua pealt kaktusepoti, šokolaadi ja kirja "Thank you so much for the opportunity to stay in your room for a week. We slept well!" Kui armas... Niimoodi võivad võõrad mu juures teinekordki elada!
Igatahes, aga kohvri jõudsin lõpuks tühjaks (mitte ümber!) pakkida, täna sain üle teadmata aja poole päevani magada, arsti juures käisin ja ruttu lugemist ootavad raamatud said pakilisuse põhimõttel kolme torni kuhjatud (ja nagu alati, alustan ma raudselt kõige vähemtähtsamatest raamatutest, sest need on kõige huvitavamad), rattaga käisin sõitmas ja tõlkimist ootavat raamatut olen ka süüdlaslikult kaks päeva jõllitanud. Suuremalt jaolt paraku selle kaanepilti, kuigi - tõele tuleb au anda - pool lehekülge tõlkisin ära ka! Esimesed pool kolmesaja kuuekümne kahest... Homme hakkan tubliks... Ja kahe ja poole nädala pärast lähen Hiinasse, nii et enne peab kõik tehtud olema ja Hiina ka selge :-D!
Puhtalt ajaloo huvides tuleb veel kirudes ära mainida, et minust saab nüüd jälle mõneks ajaks purukaine inimene :-(. Milline ebaõiglus... Nagu ema ütles, hoolitsevad arstid alkoholiga sobimatute tablettide välja kirjutamise näol selle eest, et minust joodikut ei saaks... Võib-olla tõesti...
Hästi, Nubluke tahab nüüd pissile. Ma tõin tibule Hollandist sellise kaelarihma, mille küljes on kelmikas punane kolmnurkne kaelarätt... Talle tehti täna jõe ääres komplimentki selle puhul - et suvi tuleb ja neiukene tahab ilus olla :-D.
Järgmise korrani,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar