Appi, sääsed!

Ma väga ei uskunud seda sääsejuttu - Pärnus pole veel ükski sääsepoeg ja end mulle näole andnud, räägitagu Terevisioonis ja lehtedes mida tahetakse... No aga täna läksime Eesti tuurile ja käisime muuhulgas Kolga-Jaanis surnuaial. Ja see oli pöörane, ma pole kunagi sellist kogust säherdusi sääski näinud. Täiesti ilmvõimatu oli hetkekski paigale jääda, isegi sörkides hakkasid nad massiliselt külge [jaa, mina, lombakas, üritasin neil eest ära joosta - tulutult]. Ropult suured ja paksus parves. Kui ma korra vastu jalga laksasin, hukkus neid ühe löögiga keskmiselt 4, sest neid oli lihtsalt nii paksult koos. Minu jalad said ära söödud, emme selg oli pärast üleni punane ja musttuhat sääske sai ka seal kalmistul kohapeal maha löödud... Aga üsna koomiline iseenesest, ma katsusin rehaga hauda riisuda ja emme vehkis sellel ajal kilekotiga paaniliselt ümber meie rapsida, sest lihtsalt polnud võimalik muudmoodi. Ja vahepeal läks ikka pööraseks ahastustantsuks meil - nagu kuskilt multikast võetud stseen, kuidas mesilas- või herilasparv kellelegi kallale läheb... Nii lühidat surnuaiaskäiku pole meil veel kunagi ette tulnud.