Naljakas mõelda, et juba on see nädal ja natuke veel ka möödas ja homme olen juba kodus tagasi. Hirmus ruttu läks see aeg siin Londonis küll. Palju sai tehtud ja hästi tore oli, aga kuidagi ikka polnud piisavalt :-D. Need asjad, mida ma kavatsesin teha, said siiski kõik ära tehtud ka. Ainus muuseum, kuhu ma oleks tõesti tahtnud veel minna, oli Cabinet War Rooms, aga seal oli nii pikk saba, et ma lihtsalt ei viitsinud seal passida... Noh - ja nagu mainitud, tuleb mõndadesse muuseumidesse tagasi minna, sest nende külastused jäid poolikuks. Ongi mida jägmine kord teha :-D.
Lõpuks oli aga nii, et eilse päeva lonkisime Smaragdiga ringi - käisime Kensingtoni kandis jalutamas, tema lasi oma juuksed ära lõigata ja siis käisime hiinakat söömas. Lõppeks läksime teatripileteid nillima - olime küll enam-vähem otsustanud, et umbes 20-25 naela võiks piiriks olla, aga kui selgus, et kõik odavad pakkumised on niikuinii üle kolmekümne naela, tundus kolmekümnene pilet ka päris heana ja saigi ruttu otsustatud Palladiumi teatrisse Sister Acti vaatama minna - jajah, "Nunnad hoos" on selle eestikeelne nimi. Hullult äge oli - selles mõttes, et laulud olid vahvad (teine muusika oli kui filmis), tegelased laulsid suurepäraselt, natuke oli tükk filmist erinevaks ka tehtud ja üleüldse... Teater ise oli ainult pisut rabav - saal oli nii kõrge ja pingiread nii järsud, et päris hirmus oli. Istmevahed olid ka nii kitsad, et minulgi oli otse istumisega raskusi, rääkimata siis neist, kes minust pikemad... Pimeduse varjus silkasime me parematele istmekohtadele (pool saali oli tühi - huvitav, ega ometi tavaliselt 60-naelastel piletidel selles süüd pole?) ja lõpptulemusena ei saanud mina vähemalt kurta... Ja etendus oli ikkagi nii äge, et see kompenseeris kõik ebamugavused :-D.
Täna oli aga nii õnnetu ilm, et peale Liisi-Erkini vanas lemmikkohvikus inglise hommikusöögi nautimist ja üürikest linnas ringijalutamist ei saanudki midagi suurt tehtud. Väss oli peal ka niikuinii... Aga jah, noh, õhtul tegid alumised naabrid kehvast ilmast hoolimata grilli (mm, selle aasta esimene minu jaoks!) ja nüüd on kõht liha ja salatit täis. Tegelikult tuli Elleniga unelaulu kuulamisest mulle ka tukk peale, aga pildid tahtsin ju üle vaadata... Ja kui juba siis juba, riputan mõned siia ka... Küll pärast jõuab magada.
SCHERLOCK HOLMESI MUUSEUM
BRIGHTON
See oli üks ulmeline kirik, mis nägi välja nagu laohoone ja kus altar oli hoopis pikilöövi suvalise kaare all, mitte idaotsas apsiidis...
Inglismaa vanim tegutsev kino
Soovitan lugeda, mis selle 1884. aastal surnud toakoera hauakivile kirjutatud on...
Vanaaegne tolmuimeja :-D
TAGASI LONDONIS
Londonis oli mingi elevantide festival - iga nurga peale oli toodud kipsist elevante, üks kirjum kui teine...
Tegelikult ei tohtinud loomulikult teatris pildistada, aga ma varruka varjust siiski paar pilti tegin - ega nad tühjad suurt kvaliteetsed pole ja nagu näha, oli vaade meil isegi saali keskele ümber kolides pisut piiratud - taustal oleva neitsi Maarja pea on poolik ja puha, aga lihtsalt hullult ägedad lavakujundused olid neil kogu aeg. Ja need vahetusid sõna otseses mõttes sada korda - meil on need teatridki tegijad, kus üks pöörlev lavaosa on, aga seal oli lava võimalik mitmes eri osas tiirlema ja pöörlema panna ja kogu aeg miski muutus seal... Ja jube nutikalt oli kõik lahendatud - need vitraažid olid täiesti geniaalsed mu meelest. Ja koreograafia oli ka super. Ja lauluhääled ja -oskus. Ahjaa, ja eritrikid olid ka hämmastavad - näiteks hullult efektselt õnnestus neil kogu aeg rõivaid vahetada. Üks tüüp muundus näiteks seal poole laulu pealt äkki äpust võmmist tegijaks valges ülikonnas elumeheks ja laulu lõpus jälle kõikide silme all äpuks võmmiks tagasi. KUIDAS see täpselt juhtus, jäi minul aru saamata - ta lihtsalt oli kogu aeg lava keskel, aga ühel hetkel olid tal kõmmdi lihtsalt teised riided seljas. Arumaisaa...
Hästi, aga pead pesema nüüd.
Ööd,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar