neljapäev, 6. mai 2010

Sellest, kuidas mu jalad nüüd mitu sentimeetrit lühemad on

Et kõik lihtsalt ära seletada, pruugib vaid öelda seda, et eile-täna massisime me Triinu sammulugeja väitel maha kaksteist kilomeetrit ja täna ligi kaheksa... Seejuures panin ma loomulikult jalga algselt mugavaks peetud jalavarjud (mis suhteliselt ruttu pigistama hakkasid) ja nagu kiuste sattusime me just eile Triinuga raamatupoodi minema (kust ma loomulikult ilma sisseostudeta lahkuda ei suutnud, nii et ülejäänud eilse ja tänase päeva käisin ma ringi hunniku raamatutega - mõned olid mul juba tee peale lugemiseks niisama kaasa võetud, mõned ostsin raamatupoest, mõned pärast veel pennide eest antikvariaadist ka...). Lühidalt - marsitud sai palju, raamatukotiga seejuures... ja nüüd ongi jalad kõvasti lühemaks kulunud.

Brighton osutus aga igati toredaks... Me üritasime ikka kogu linnale võimalikult kompaktselt eile tiiru peale teha.  Prestoni mõisas käisime - see oli selline hästi lahe koht, kus jooksis ringi kohutavalt palju vanamoodsas rõivas lapsi. Kui me piletit ostsime, öeldi meile nii: "Te võite siin ise ringi vaadata. Tehke, mis tahate, aga ärge ainult lastega rääkige!" Pisut kummaline või mis? No üks jutukas tädi (kelle minia ei usu, et kartulikrõpse tehakse kartulitest ja kes üleüldse juur- ja puuvilju ei tarbi) pärast seletas meile, et neil käivad seal kooligrupid, kellele nad korraldavad ümberkehastumispäevi - lastele tehakse selgeks, et nad kandideerivad vanasse mõisa toapoisteks/toatüdrukuteks ja siis peavad nad hästi vara kohale ilmuma, kool annab vanaaegsed kostüümid selga ja siis on seal vastavad töötajad, kes õpetavad lastele igasuguseid vanu töid alates kingade viksimisest lõpetades limonaadi pressimisega. Vanadest kommetest ja eluviisist räägitakse ja meie ei tohtinud nendega rääkida, et neid mitte sellest reaalsusest välja tuua. Päris äge igatahes...

Siis käisime mitmes kirikus (professionaalne kretinism), sõime mehhiko kraami, käisime vanalinna kitsastel tänavatel ringi ja raamatupoes, jalutasime ranna ääres ja uudistasime Brightoni muuli, ma ahhetasin Brightoni lossi üle ette-taha, lõpuks tegime kohalikus araablaste eliitkohvikus majakatusel ühe vesipiibu ning läksime siis Triinu juurde filmi vaatama (American Beauty - hullult äge film, mida ma siiani näinud polnud). Ja arvestades seda, et Brighton on veel selline künklik linn ka ja igale poole minnes tuleb vähemalt kaks korda mäest üles-alla käia, olid need kaksteist läbitud kilomeetrit veel tegelikult pisut kaalukamad ka kui muidu võiks arvata.

Täna tulime varakult Londonisse tagasi, käisime mitu tundi Camdeni turul ringi ning kui see end meie jaoks ammendas (me ei ostnudki eriti midagi - kõik ägedad rõivad olid kas liiga gooti stiilis või liiga väikesed), võtsime jalad selga ja suundusime Londoni linnamuuseumi. Mul oli hullult kahju, kui välja tuli, et pool nende kollektsioonist on parajasti renoveerimisel ja avatakse alles kahe nädala pärast... Aga noh, olemasolevad ekspositsioonidki olid šeffid (eriti tore oli Rooma-aegse Londoni osa), mis siis, et lõppesid ära Londoni suure tulekahjuga aastal 1666. Mina olin just kõige enam tahtnud näha neid hilisemaid osasid, sest ma lugesin, et neil on näiteks Victoria-aegse Londoni tänav sinna taasloodud ja kaasaegse East-Endi agulimiljöö... Ah, noh, eks jääb siis teiseks korraks. 

Aga et kultuurikümblus eriti korralik oleks, jalutasime me pärast veel rahvuslikus portreegaleriis ka ringi oma poolteist tundi - sellel oli täna hiline õhtu, nii et oli kaua lahti teine. Ooooo, mu vaesed õnnetud jalad... Aga huvitav oli loomulikult ka, kuigi tuleb tunnistada, et vanad kuulsad inglased nägid enamasti erakordselt inetud välja... Aga jah, kolmest korrusest suutsime me läbida siiski ainult ühe, nii et sinnagi tuleb teine kord veel kunagi tagasi minna. Selle peale ütleks ma ainult niipalju, et vähemalt olid mõlemad muuseumid tasuta :-D.

Ja ega rohkem poleks ühe päevaga ära teha jõudnudki. Võtsime surmväsinuna lõpuks galerii kõrval pubis ühe siidri ja tulimegi tulema - Triin peaks ka hakkama nüüd Brightonisse tagasi jõudma ja mina olen juba tunnikese kodus arvuti taga istunud... Kuigi, kui järele mõelda, oleks minust hirmus mõistlik minna pea ära pesta ja magama kobida, homseks sai jälle üsna tihe ja pikk graafik kokku klopsitud

Aga ma ei panegi ikka täna pilte, liiga palju sai neid, tõesti ei viitsi möllata...

Ööd,
M.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar