Tänane päev on kuidagi äpardusterikas. Hommikust saadik on ühikat tabanud üks viperus teise järel. Esiteks kui ma hommikul voodist välja sain peaaegutoanaabri koputamise peale, kes tahtis kohvitada, teatas ta rõõmsalt, et internet on lännu. Olgu, andestame - neil elektrimeestel on endiselt tööd pooleli, aga nad vähemalt tegelevad sellega. Vist. Kuskil. Aga kurtmiseks pole isegi põhjust - öeldi, et tuleb tagasi homme, aga näed - juba pool seitse õhtul saan mina sellel teemal avalikult kurta!
Paar tundi hiljem kadus ära elekter. Kuna mul oli niikuinii plaanis täna külmkappi sulatada, polnud mul selles suhtes erilist kurta midagi - kes teab, kas ma ikka oleks jõudnud selleni, kui elekter oleks olemas olnud kogu aeg. Nohistasin senikaua toas omi asju teha (jee, mul on nüüd tõlkimist, lisaks veel paar... hmm... jõuluprojekti), kuni väljas pimedaks läks, silm enam midagi ei seletanud ja arvuti aku ka tühjaks hakkas saama. Siis pakkisin asjad kokku, mõtlesin, et suundun valgesse ja sooja kooli kohvikusse. Trepi peal sattusin aga otsapidi kokku komandandiga, kellega me hoopis tagasi tulime ja murele lahendust hakkasime otsima. Selgus, et elektrikilbis lihtsalt oli midagi nati nihu... Saime selle kahepeale korda ja tema siis tuli osavõtlikult mu külmkapisulatamist vaatama... Tõi mulle hulgim kaltsu isegi ja puha... Nii armas!
Nii, käisin siis koolis söömas ära ja naasin koju, lambid põlesid ja raadio mängis jälle, hurraaa. Võtsin asjad ja suundusin pead pesema... Olin parajasti poole peal oma asjadega, kui vesi äkki päris külmaks läks. Nagu reaalselt täitsa külmaks jah, mitte päris jäiseks, aga no ikka... külmaks. Esimese hooga ei hakanud ma muidugi midagi kahtlustama, ikka veetemperatuur meil kõigub, kui keegi vetsus näiteks vett laseb või kui keegi köögis kokkama hakkab ja sealt kraanid lahti keeratakse. Aga noh, vaag, see vesi enam ei mõelnudki soojaks tagasi minna. Nii ma siis lõpetasingi viieminutise duši külma vee all, tunnen end nüüd päriselt mõnusalt karastatuna ja tuba tundub väga palav :-D. Vot nii käivad lood!
Sellegipoolest sai täna arutatud ka asju komandandiga ja kevadeni elan siin, see on nüüd kindel, juhtugu koolis mis tahes. Uuest aastast saan võib-olla endale ainult toanaabri, aga no sellest on suva põhimõtteliselt, kui ta minu tuppa kolib, nii et ma ei pea kuskile mujale liikuma hakkama :-D. Siis on elu lill. Ja ärge saage valesti aru, ma üldse ei kurda ühikaelu üle, minule väga meeldib siin elada :-D. Vahepeal peabki elule vürtsi lisama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar