pühapäev, 8. november 2009

Elagu taksojuhid!

Eile õhtul omandasime me järjekordse... kogemuse. Või noh, pigem öösel. Tulime ema ja tema mehega Tallinnast Pärnusse ja jõudsime nii pool kaks kohale... Kuna bensiin oli otsas, mõtlesime kohe kodu vastas Säästuka tanklas paagi täis panna. Mõeldud, tehtud. Meie emaga istusime niisama autos edasi, kui äkki auto ümber mingiks hullemaks müdinaks läks ja auto kuidagi kahtlaselt kõikuma lõi. Esialgu ei saanud me muidugi midagi aru, siis hakkas ümber auto valguma hirmus palju mingeid naljakaid nolke. Paar tükki andis justkui autole jalaga, üks takerdus bensuvoolikusse, siis käis keegi maoli maha ja mingi ilgem karjumine läks lahti. Ema sõber oli kuidagi naljakalt ka nende tüüpide keskel ja mitte millestki mitte midagi polnud aru saada. Sekundise jahmatuse peale hakkasime meie siis kohe politseisse helistama, a mina kergendusega veel jõudsin märgata, et tore, et parkimisplatsil on kaks taksot ka ootamas, mõlemal juhid, et need ehk tulevad appi - ema tegi autoukse lahti ja hüüdis appi ka, kuigi ilmselge oli ju, mis toimub... Ja tutkit ju, sellest kambast üks istus hoopis ühe taksojuhi kõrvalistmele ja see sõitis kohe minema, teine takso vaatas pool minutit värki pealt ja tõmbas ka uttu.

Aga siis mingil hetkel millegi - ma ei tea mille - peale võtsid need tülinorijatüübid ka äkki kätte ja otsustasid lihtsalt minema jalutada... Ega nad päris kaugele nii pehme peaga ei jõudnud. Me ju elame pmst selle tankla kõrval kohe, eks, nii et kui politsei kohale jõudis, kakerdasid nad veel ikka meie maja ümber ja vahepeal jõe poole (aga tund aega hiljem, kui koer kindlameelselt õue nõudis ja ema temaga pissile läks, kakerdasid nad endiselt jõe ääres, nii et politsei, kellele me nad küll kätte näitasime, ei teinud selles osas midagi)...

Aga jumalast õudne, vanasti keska päevil näiteks eksamite vahel tavatsesin ma muuhulgas jumala üksi (mõnikord koos oma eelmise koeraga) suvalistel kellaaegadel jooksmas käia - näiteks nii kell 5 hommikul või 11 õhtul või misiganes, millal iganes uni peale tuli ja õppida oli tarvis. Absoluutselt vaikne ja turvaline oli. Elu on ikka alla käinud...

Lõdisevate käte-jalgadega lõpuks tuppa jõudnuna selgus, et üks tüüp tuli nimelt selja tagant ligi ja virutas V-le vastu kõrvu esiteks. Selle ta virutas pikali maha, aga siis tuli veel neid kolle tal selja tagant järsku nii palju, et kaklemisest poleks eriti tolku olnud, vaat... Jabur värk.

See on see automaattanklate asi ilmselt - nagu pangaautomaadidki, inimesi eriti ei liigu ja seal on hea pangakaart ja rahakott ära tõmmata. Aga konkurentsitult kõige nõmedam oli see, et taksojuhid lihtsalt minema sõitsid... Ahjaa, üks patrullauto sõitis ka mööda, aga tuledevilgutamise ja signaalitamise peale see seisma ei jäänud, tuli ikka enne helistada 110, kui nood käskisid patrullil tagasi keerata...

Elagu Eesti Vabariik, muud ei oskagi nagu öelda!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar