Vat, mina olen pikemat aega elanud teadmises, et sõidan ära Etioopiasse kuuendal oktoobril, ehk siis teisipäeval. Täna selgus, et ei sõidagi. Hoopis seitsmendal sõidan.
Osutus, et päris tore. Sest see julla jõudis ka nüüd lõpuks Londonisse kohale. See, et ma kogu aeg arvasin, et lähen varem ära, jättis mulle nüüd ühe päeva armuaega. Mingi kiire teenusega on ehk isegi nüüd võimalik see järelejäänud tööpäevadega Eestisse munsterdada... (5x suurema postikulu eest, kui see junn ise maksis :D). Homme näeme, imekombel on muidu täiesti musterhõivatet londonlasel just nimelt homme pisukest vaba aega, et postkontorisse hüpata (tore siis, et ta need paar vaba hetke saab postkontoris veeta, eks :D)... Aga ei, nii tüüpiline ikka - ma just nüüd kandsin selle lõplikult maha ja üritasin täna teisi variante välja mõelda... Tegin paar telefonikõnet ja ei saanud eriti targemaks... Aga no näed, kohe hakkasid asjad liikuma :D
Siis käisin apteegis. Ostsin küll pool apteeki tühjaks, aga tulin koju ja siis hakkas meelde tulema kõike seda kraami, mis mul meelest läks - à la söetabletid ja... kurat, mis see teine asi oligi nüüd... Ma ei mõista, kuidas ma saan nii ajuvaba olla kogu aeg...
Muidu tegin ma täna niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii suure pannitäie Mehhiko pajarooga, mis tuli suti vürtsine, aga iiiiiiiiiiimehea :P Pann peaaegu ajas üle ääre, aga nüüd on juba peaaegu kõik otsas :D Nämm...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar