reede, 4. september 2009

Killud toovad õnne?

Täna hommikul suundusin peale järjekordset jõle lühikeseks jäänud ööd oma magtööd köitma. Hirmsat raha tahetakse selle eest ikka, röövimine. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Võtsin siis need kolm köidetud tööd kaenlasse, suundusin kooli poole ja võtsin Christine'i oodates kooli kõrval kohvikus ühe kohvi. Christine kohe tuligi ja ma siis tõusin püsti, et teda tervitada... Ja uuesti istudes õnnestus mul kohe nii rõõmsalt istuda, et müksasin lauakatet (mingi sihuke punutud paks kate, mis laua peal hirmus hästi libises), mis omakorda lajatas kohvitassi kuuma kohviga mulle sülle ning sülest põrandale, kildudeks. Hurraa. Päris tore, et ma läksin ülenisti pruunides toonides, väga ei paistnud kohviplekid väljagi, aga läbimärjalt minna kaitsmisele, olgugi see siis eelkaitsmine, ei ole just eriti rõõmustav sellegipoolest. Üks äsjaköidetud raamat sai kah kohviseks :( Mitte hullusti ja see anti mulle loomulikult andeks, aga noh... ma kohe ei salli, kui uute asjadega midagi juhtub :( Mnjah, aga ma pean tunnistama, et kõvakaanelisks köidetuna nägi mu töö kohe päris aukartustäratav välja :D

Ma ei tea, kas seda võib nüüd kildude ennustatud õnneks pidada, aga lõplikule kaitsmisele mind igatahes lubati - pean vaid ikka oma kokkuvõtte ümber tegema, seegi neile ei kõlvanud, mida ma siin viimased paar päeva nikerdasin, aga raamatukokku läksid nüüd mu tööd kõikidele huvilistele tutvumiseks välja. Minu enesearmastust paitas muidugi see, et kõik nõukogu liikmed mu kirjutamisoskusi kiitsid ja ütlesid, et kui ma vastu ei ole, tahaks nad mu töö peale kaitsmist avaldada ka. Noh... ja arvestades, et seda teist tšikki kaitsmisele hoopiski edasi ei lubatud, läks päris hästi ka. Tore. Temal tuleb nüüd paari kuu jooksul jälle oma töö ümber kirjutada. Vaesekene, mul oli üsna kahju temast. Aga kuidas nüüd öeldigi - et klassivahe on ilmselge, kui ühel (st minul) on 80 lehekülge põhjalikult uuritud teksti ja teisel 29 lehekülge omavahel seostamata jäetud intervjuusid. Hehehe...

Aga üldiselt on nii, et oleks vaja a) palgamõrvarit (või siis advokaati, kes tahaks enam-vähem tasuta ühes asjas nõu anda) ning b) mõnda suuremamõõtmelist tõlketööd. On kellelgi pakkuda?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar