Einojah, kui ma reedel Kerli juurest koju jõudsin, oli tuba kottpime, lambid ükski põlema ei läinud. Selge pilt - päeval oli olnud kõvasti elektrikatkestusi ja ma eeldasin, et pirnid on läbi põlenud (siin ongi jõle halvasti nendega, iga väiksemgi liigutus ja pirn on läbi). Hommikul ka ei põlenud veel, samas kui külmkapp töötas, veekeetja ja kohtvalgusti ka. Klõpsutasin paar korda lülitit, aga mõtlesin, et mul pole aega pirnidega jamada praegu ja tulin tulema.
[Laupäeval sõitsime Jõgevestesse ühele juubelipeole ja tagasi sealt tulek oli suursündmus: peale viit kuud sandiks olemist olen ma jõudnud nii kaugele, et saan actually autoga sõita. St pedaale vajutada ja puha... :D Päris tore oli jälle üle pika aja sõita.]
Tulen täna õhtul tagasi - astun trammi pealt maha ja vantsin kodu poole, kui juba kaugele teise tänava risti märkan, et tere hommikust, minu toas tuli põleb ja miski nagu liiguks ka sees. Päris ehmatasin kohe... Helistasin peaaegutoanaabrile, et see läheks ja vaataks, mis siin toimub. Jõudsin juba igasuguseid stsenaariume välja mõelda, alates sellest, et mulle on tekkinud uus toanaaber, lõpetades sellega, et siin parandatakse ühika wifit või on parajasti sissemurdja :D No mida iganes... peaaegutoanaaber tuli siis vastu mulle trepi peale ja ütleb, et jube küll, tuli põleb, aga keegi ust lahti ei tee.
Mis välja tuli:
teen ukse lahti, laelambid põlevad, kedagi pole. Selgub: ühikas olid reedel elektrikatkestused tõepoolest. Laelambid käivad ühe elektrikilbi alla, ülejäänud vidinad teise elektrikilbi alla. Pool ühikat oli olnud üldse ilma elektrita, sest kilp, kuhu kuuluvad ka minu laelambid, oli korrast ära; aga teine pool ei teadnud asjast midagi, sest nende kilp, kuhu kuulub kogu mu ülejäänud toa elektrivarustus, oli korras. Ja selgub, et nüüd siis on mu laelambid terve nädalavahetuse otsa põlenud :D
Edasi läks nõnda, et ma juba helistades vaatasin, et kurat, telefoni aku saab tühjaks - aga ise olin just laadija Pärnusse viinud. Hakkasin siis otsima ühika pealt, kes laenaks Nokia pisikese otsaga laadijat...
Pärast teen koti lahti - ja mis mulle kõige esimesena vastu vaatab? No ofkoors...
Ja täpselt sama lugu oli Etioopia raamatuga - ma olen seda nii kaua edasi-tagasi tassinud, aga nüüd mõtlesin, et jätan Pärnusse, et niikuinii lähen varsti jälle sinna ja seni pole mul aega seda siin lugeda ikka. Et mis ma tassin...
Kott tundus kuidagi kahtlaselt raskena küll, aga ega ma siis enne avastanud, kui kodus, et raamat, mis minu meelest oli jäänud Pärnusse laua peale, oli mul rõõmsalt paljude teistega kotis... Ega midagi, kui pea ei jaga, jagavad muud kohad jah...
No daaaaaaa...
Aga vbla annab kõik ajada tatitõve kaela, ma juba mitu päeva sihuke imepeene ja imesitta tunnet tekitava palavikuga ja pea kah kõik tatti täis, mõni ime siis, et mõistus ei tööta... Kurb on see, et nii ei jõua ma pooligi plaanitud kordi ujumas käia enne äraminekut :(
Aga seevastu lähen ma homme jälle selle arsti juurde, kes mul mullu käskis kanna vaatamise asemel püksid maha kiskuda :D Vaatame, mis pirne ta seekord paneb...
Olgu pealegi, nüüd ma olen enda jaburust ilkunud küll, mul vaja kõvasti tööd teha ja üks küljendajalt tulnud raamat siva läbi vaadata homseks õhtuks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar