Täna oli üks huvitav päev. Selles mõttes, et eelmisel nädalavahetusel helistas mulle üks teine Maris, kes oli igavesti hädas sellega, et tal oli tarvis lauljaid. Et on üks sihuke üritus, kuhu on kokku kutsutud Heidy Tamme ja siis veel see ja see ja see ja on vaja laulda Ehala laule ja midagi säärast. Et Ehala ise tulevat kohale ja puha.
No ma lubasin oma dirigentidega rääkida ja seda ma tegin. Asi päädis sellega, et esmaspäeva õhtul vajus meie kooriproovi mingi 30 inimest ja keegi dirigent, kellega me siis ekspromt harjutama hakkasime...
Eile oli ka proov, aga kohal oli umbes... 8 inimest....
Ja täna siis...
Noh, täna pidi see üritus toimuma. Heidy Tamme kodumajas, kus on filmitud osa filmi "Georg" ja kus keegi muusik (no tõesti ei tule meelde, kes) veel on elanud ja kirjutanud. Nojaaaaah...
Kohale jõudsime kell 6, kedagi polnud. Heidy Tamme kükitas vihmavarju all ja ootas. Meid nähes leidis ta tänuliku publiku ja näitas meile oma lapsepõlvepilte... Sellest, kuidas ta ikka samas majas elas ja puha... Kaire Vilgats ilmus ka kohale ja oli ülejäänud õhtu jooksul pianistile noodikeerajaks (kui ainus mittelaulev nooti lugev inime sealkandis) :D Jajaa... Ja kontseptsioon oli, et meid paigutatakse kohvik Boheemi õue ümber olevate majade akendele, et tekitada äge atmosfäär...
Noh, jah, paigutatigi. Mitte muhvigi polnud kuulda... ei olnud kuulda meid, ega meile... ei tempomuutusi, teisi häälerühmi ega midagi, ainult natuke proua Tammet, kes laulis ainsana mikrisse...
Paigutati ümber. Paigutati veel ümber. Rahvas oli kohal. Paigutati veel ümber. Proov oli juba nagu kontsert, rahvas vaatas ja plaksutas ja puha. Vähemalt Olav Ehala polnud kohal, nagu kardetud :D
Aga kui ürituseni jõuti, läks päris toredaks. St esimene laul oli hirmus jube, sellest me ei räägi, aga edasi oli juba päris lõbus. Arvestades, et me esmaspäeval kõik kokku saime, tuli see "Ma tahan olla öö" päris hästi välja ja Horoskoobi laulud olid lapsena mu lemmikud...
Lõpptulemus oli see, et vaheajal sain ma teada muusikaelu keerdkäikudest Eestis ja sellest, et Eesti on tibatilluke, kuna mul õnnestus veini juua koos naisterahvaga, kes on muuhulgas ühe kuulsa koori dirigent, PEDA koorijuhtimise õppejõud ja umbes vist viie kuulsa dirigendi eksnaine (ta ütles, et ta oma endisi nimesid enam ei loegi), lisaks on talle pühendatud see Mesipuu laul - Sarapiku oma :D, saada tuttavaks Estonia poistekoori dirigendiga ja Heidy Tammega... ja siis veel muud säärast. Õhtu lõppes sellega, et me naasime koos ühe Läti tüdruku ja ühe flöödimängijaga jalutades läbi Tallinna vanalinna ühikasse. Läti tüdrukuga koos rõkkasime laulda ainsat läti laulu, mida teadsime (Bedu manu, lielu bedu) ning siis küsisin ma ta käest ühte laulu, mis mulle pisikesest saadik hirmsasti meeldinud on. Ta laulis rõõmsaste mulle kõik keset Viru tänavat ette ja lubas noodi ka muretseda. Siin ja siin on seda youtube'is ka mängitud. Aga muidu pole ma seda kuulnud sellest ajast saati, kui ma tilluke olin ja emme ansambliga seda laulis. Maailmas pole ilusamat hällilaulu olemas...
Üritus oli muidu tore. Ma kartsin hullemat, sest kui see dirigent (Estonia poistekoori dirigent, selgus) Heidy Tammele ütles, et mõned sellest kaks päeva tagasi kokku klopsitud koorist oskavad isegi laulda, mõtlesin ma ruttu pakku joosta. Aga tegelikult kui välja arvata esimene laul, mis läks aia taha, sest polnud kokku lepitud, kes mis osa laulab, polnud üldse asjal väga viga. Ja palju rahvast tuli kokku. Prükkarid hoidsid eemale ja süüa anti ja puha... Ja meie jätsime nad vaatama filmi nimega "Georg". Heidy Tamme oma sõpradega üürgas seal kaasa laulda ja veinipudelid olid endiselt täis :D Vat nii...
Ja Heidy Tammel on endiselt ikka vägev hääleultatus küll, pagan...
Hästi tore oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar