Nii

Uhesonaga, viimased arengud on olnud saarased, et tana hommik oli kohe paris kodutu tunne ja kole masendushetk, sest kui me oma kahepeale kokku 11 kotiga hotellist lahkusime, et need raudteejaama hoiukappi viia, siis selgus kurb tosiasi, et turvakaalutlustel enam seal hoiukappe pole. Hmm, no katsu roomustada fakti ule, et sul tuleb koik need kodinad endale uuesti kulge riputada ja teise vaksalisse minna, kui sa actually pead labima sada treppi ja oma kottidelasu all liigutada ei joua. Niisiis, vihma hakkas ka sadama ja kui me teise raudteejaama joudsime, siis olime me esiteks kohutavalt vasinud, teiseks kole naljased; kahe kvartali labimine oli votnud aega ei rohkem ega vahem kui 2 tundi ja 2 minutit... ja siis oeldi sealt jaamast ka, et ka neil pole hoiukappe. Vot siis me pidime kull peaaegu nutma hakkama, no kus sa paned kola suures linnas, ah?

Ei, a siis me kusisime uhe teise tadi kaest, kes tuvastas siiski, et raudteejaama all on ikka kuradi suur pakihoidla. Seejuures nii, kui me sinna saime, ilmus meie seljataha vahemalt 50 inimest, kes ka tahtsid asju ara panna, nii et selles mottes vedas. Ma ei taha aga kohe kuidagi teada, kuidas me need nuud teise linna otsa oma praegusesse koju saame... Noh, a sis me olime labi kui lati rahad ja see vist oli ka koige suurem masendushetk.

Siis muretsesime endale carte orange'i ja suundusime seda maja vaatama, see on siis kesklinnast pmst 20 minutit soita. Uhest kuljest on sama lahedal, kui moni muu koht, kuhu tuleb soita metrooga, sest rer teeb vahe peatusi ja soidab ruttu. Teisest kuljest on tegu aga jah ikka eraldi nagu pisilinnaga... Aga maja oli aus. Pmst saame molemad oma toad, wifi on ja moobel ja koik eluks vajalik, sh eesaed, lamamistoolid, lilled ja grill. Et ilus koht oli. Lillede tanaval. No ja me siis utlesime, et me votame selle. Kui millalgi leida kodu kesklinnas, siis kahekuulise etteteatamisega saab tema juurest ara tulla. Aga see jole mugav kull seal. Kuigi tahaks nagu ikka paris Pariisi, ausalt ka. No eks nais, ses mottes, et see nadal loome siis kesklinnas lulli ja akki leiab siiski mingi linnakorteri, lihtsalt tore on, et mingigi koht on olemas. Et Stephane on seal ule nadala koos oma vaikese pojaga, ule nadala teda aga pole. Poeg on emaga kahepeale, see on nadal ema ja nadal isa juures; see aeg, kui ta on ema juures, on isa teise naise juures. Vot nii. Et siis pool aega on meil taiesti oma maja. See nagu korvab suht koht tema asukoha. Vot. Aga nagu ma utlesin, siis eks nais.

Kooli ka ei joudnud tanu sellele kottide vedamisele. Koht on ka tuhi. Oosel istusime jalle kiriku ees treppide peal ja joime veini ja soime tuunikala. Heh, paris tore oli. Lopuks jaime me millegiparast kahest pudelist veinist purju kui tinaviled. Tana vist peame vahet :D.

Aga ok, netiaeg saab kohe tais ja see siin on aeglane, nii et ma riputan ta parem ules. Olgu veel kord mainitud, et prantsuse klaviatuur ei kolba kuskile!