Hmm... ja aega äraminekuni jääb järjest vähemaks ja vähemaks. Ühest küljest väga vinge... tahaks juba olla seal kaugel maal, kus kõik on ühest küljest nii tuttavlik ja teisest küljest ikkagi nii võõras ja bürokraatlik. Teisest küljest ei tahaks ka... lihtsalt laiskusest, saate aru. Nii palju peab seal mõtlema kõige peale, alustades kasvõi sellest, milline kuukaart endale osta (olgu peale, selle mõtlesin juba välja), lõpetades sellega, kus ma oma pesu hakkan pesema ja sellest, kus ma ennast igaks aineks kirja pean panema ja mida ma üleüldse õppima hakkan, sellest me kohe üldse ei räägi praegu, eksole. Ma kujutan ette, et kaks esimest kuud vist on pääääääääris sellised... keerulised. Pärast vist on nagu juba harjunum, lihtsam. Eks me näe. Aga ikka on äge :) Nüüd ma alailma muudkui juba mõtlen selle peale, kuidas Pariisis on. Ei saa enam õhtul normaalselt magamagi jääda. Aga kodus on ka tore. et siis nii vastandlikud tunded.

Stippi pole veel keegi üle kandnud. Mitte ühtegi neist. Hmm... Aga lennupilet on ostetud, 20.09.2007, kell 08.00 väljub Tallinnast. Kell 10 on Ch. de Gaulle'is. Siis lähen asjadega linna, Triinu juurde, panen need tema stuudiosse ja siis hakkame otsima elamist. Et jah, üks KTI tütarlaps siis läheb veel samasse kooli ja päris tore on, et keegi on veel, kellega arutada ja... kuidagi julgem ikka. Mitte, et seal midagi karta oleks, aga siis ei pea nagu üksi iga kord jalgratast leiutama hakkama. Saab ikka kelleltki asjaosaliselt nõu küsida ja nii. No ja me jõudsime põhimõtteliselt selleni, et otsime korteri siis koos endale. Kuna tema läheb homme ja mina järgmine neljapäev, siis ta ehk jõuab midagi selle aja sees vaadata ka. Igatahes vähemalt kui ma sinna saabun, siis on mul kuskile minna, mitte ei pea kohe oma kottidega silla alla jõe äärde kolima :D Sedagi on juhtunud, nagu räägitakse. Ma ka vahepeal olin päris mures öömaja pärast... Heheh, isegi oma armeenlasest kursaõe itaallasest sõbrale kirjutasin, kellel on Pariisis peika. See mind küll enda juurde võtta ei saa, aga kuskile oli ta mu meilid edastanud... eks siis näis. Kuidagi ikka saab.

Kodused asjad hakkavad vaikselt ära lahenema ka. Raamatud said täna mõlemad lõpuks tõlgitud, nüüd on vaja tekst uuesti üle lugeda. See on see kõige igavam ja jamam töö, nagu põnevus on läinud, nüüd tuleb tuimalt kontrollida ja vaadata, kuidas lause välja näeb jne. Igaaaaaaaaav. Esmaspäevaks peab tehtud olema. Koolibri tähtaeg ongi esmaspäeval, Erseni oma on järgmine neljapäev, aga ilmselgelt ma enne lennujaama minekut kell kuus Ersenisse ei trügi :D Aga nojah... ega ma järgmine nädal nüüd nii palju ka mööda Tallinnat ringi ei tatsa, esmaspäev-teisipäev olen; selle ajaga tuleb kõik ülejäänud rahvas ära näha ja avaldusi ja ma ei tea mis paberitööd kõik veel... JA raamatud tuleb ka ära viia. Küll saab. Tore, saabki siis neist lahti. Krisostomuse raamatud saabusid väga õigel ajal, just enne äraminekut. Ja paar artiklit kirjutasin ka valmis, pakun kuskile. Lisaraha on Pariisi minnes alati tarvis .

Ooo, ja Liis tuleb mulle külla :D Mmmm...5-7.okt. Koos oma kurikuulsa Erkiniga siis vist. Äge. Bussiga. Hull värk ikka bussiga Londonist Pariisi sõita. Rongiga saaks märksa kiiremini. Aga nojah, eks ma hakkan ise ka Pariisis makarone sööma ja raha kokku hoidma :D Tore. Ülejäänud on ka kõik lahkesti külla oodatud. Kerli peaks ka varsti tulema... Hehee, peaks ma ikka ainult enne elamise leidma. Hoidke siis pöialt. (Huvitav, kas oleks võimalus, et ma leiaksin pöidla-nimelisse tänavasse endale elamise???)