No üldjoontes siis vahelduseks täpitähtede ja eesti klaviatuuriga klõbistatud aruanne ka. Praegu on juba jälle päris tore olla. Istun nimelt lahtise ukse all Pariisi päris südames kohe, peaaegu Louvre’i külje all, kõrval on mingi neljatärnihotell, mille wifit ma varastan. Õigupoolest ei lase see end väga varastada, sest nii kui miski mööda läheb, on jälle ühendus mokas. Nõõõõme. Kohvikusse minekuks aga pole mul aku piisavalt täis. Aga üldiselt on soe ja siis võib ju siin ukse peal kükitada ka.
Et jah, pmst jõudsime siis niikaugele, et reedeni oleme siin (üüratu rahasumma eest seejuures, päris kole kohe) ja reedel tuleb Stephane meile autoga järgi ja aitab koli ära viia. Kurat, nende kohvrite vedamine oli ikka väga jubehirmuskole… ja naljakas ka pisut. Takkajärgi muidugi. Aga kui me lõpetasime, siis oli meil ikka tõepoolest täiesti aimdus sellest, mis tunne on kodutu olla. Brrr… siis me mõtlesime juba küll, et helistame kõikidele neile, kelle hädaabinumbrid meil siin olemas olid… et a la stiilis: „tule, tee kõigepealt pai, siis võta kohvrid meil näpu otsast ära, anna süüa ja siis näita ette mõni koht, kuhu me jääda võiksime“ :D. Peaaegu helistasin Alole. Hehee. Nojah, nüüd on asjad paremad, eksju, ma ei kavatse lõputult vinguda. Aga ma annan südamest lubaduse, et kui ma edaspidi näen kedagi suurte kottidega trepiotsal seismas, siis ma aitan tal neid alati trepist üles-alla tassida, kui mul endal just samapalju kodinaid ei ole.
Tegelikult on asjad niikaugel, et ma ikka vaikselt loodan, et õnnestub enne reedel sinna Stephane’i juurde kolimist meil leida mingi korter linnas rohkem sees. Njah, selles mõttes pole ilmselt sõiduajas erilist vahet, aga lihtsalt moraalne teadmine, et üks on Pariis ja teine ilus küla. Neli tärni saanud oma haljastuse eest ja puha (Prantsusmaal on nelja tärniga haljastatud linnu tervelt 20 tükki, saime me temalt teada). Cagny on selle koha nimi. Isegi läbi öö on pidev transport Pariisi kesklinnaga. Aga lihtsalt… tahaks ikka PÄRIS Pariisi. Ma tean, et ilmselt tahan liiga palju ja Pariisis oleks kole kallis ka ja sellist luksust ikka ei saaks… Et nõudepesumasin ja suur plasmatelekas ja ülemajaline wifi ja klaver jne. Aga ikka otsin veel selle nädala edasi.
Homme hommikul lähen kooli, siis saab igasuguseid pabereid täita jälle. Tõepoolest, elagu Prantsuse paberimajandus. Prantslaste bürokraatiasse kõik need maharaiutud metsad pannaksegi. Meil on tervelt kahte läpakaga prantslast õnnestunud näha, muidu vahitakse meid nagu ilmaimet. Homme on plaanis minna ka St. Denis katedraali ja siis lihtsalt olla. Eile käisime nt Pierre & Gilli näitusel. Mul on endalgi päris pikk nimekiri igasugustest kohtadest, mis tuleb kiiremas korras üle vaadata… Rääkimata siis sellest, et Liis tuleb varsti ja Kerli ka millalgi J, siis tuleb käia kindlasti uuesti ja uuesti ka kohtades, kus ma juba sada korda kolistanud olen. Piltide osas loodan ma nende fotokatele, muide, sest minu oma on teatavasti peegel, mitte peegeldigi, nii et otse ma teile siia pilte kohe vähemalt panna ei saa. Aga küll neidki tuleb.
Aga nojah, teate, varbad hakkavad külmetama, nii et võiks vast ukse kinni panna... mis tähendab, et wifi kaob ka momentaalselt. Nii et... dadaa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar