Kuidas keegi...

VOL 1

M says:

täna käisin raamatukogus, avastasin, et raamatukogu kaart on kadunud. Sain pikkade seletuste peale uue. Võtsin raamatud. Nüüd avastasin, et raamatud on ka kadunud

M says:

ilmselt koolis aulas, aga valvur ei lase sisse sinna, see valve all

M says:

ja 1) mul oli vaja neid lugeda 2) on need raamatukogu omad ja kui ma ei peaks neid üles leidma, on väga nõme

M says:

3) mitte ükski inimene ei tohiks olla nii pöördesse aetud, et tarib mitmekümnete kaupa raamatuid koju, nii et ta ei märkagi, et mõni neist kuskile kadunud on

M says:

urr

S says:

:(

M says:

eriti tore on minna homme tagasi ja öelda, et kuulge, ma kaotasin lisaks raamatukogu kaardile raamatud ka ära

S says:

pisut koomiline

VOL 2

bizarre says:

hei

M says:

ahoi

bizarre says:

miks sa kutsud üles end tapma?

M says:

urr

M says:

sest ma olen täiesti väärt seda

bizarre says:

noo?

M says:

ma olen muutunud nii hajameelseks, et hirmus, ma ei tea, mis minust pensionieas saab

M says:

täna läksin raamatukokku ja avastasin, et raamatukogukaart on kadunud

M says:

selgitan pikad jutud ära

M says:

nii, võtsin siis raamatud, läksin kooli kooriproovi

M says:

ja praegu avastasin, et raamatud olen kuskile unustatnud

M says:

urr

M says:

ma pakun välja, et aulasse, aga ma juba käisin koolis ja turva ei lase aulasse, see on valve all

M says:

ja ma nüüd ei teagi, kas muretseda rohkem sellepärast, et mul oli actually vaja neid lugeda, või sellepärast, et äkki ma ei jätnudki neid kooli vaid umbes ma ei tea, krdi kaubamaja tunnelisse

M says:

või äkki võttis keegi need ära

M says:

ja ma ei taha tõesti minna raamatukokku seletama, et kuulge, eile kaotasin kaardi, täna raamatud ka

M says:

ja üleüldse

M says:

hommikul kell 8 koristajatega aulasse esimese asjana ronida pole nagu ka meelitav alternatiiv

M says:

ja isegi kui ma saan nad kätte, siis see ei muuda asja, et mul oli vaja neid lugeda, selle mõttega ma nad üldiselt raamatukogust ära vedisin

bizarre says:

njaa...

bizarre says:

kaastunne

Olgu öeldud, et minu meelest pole üldse koomiline ja tegelt on see hoopis väga nõme; see, et mul antud hetkel on laua peal 21 raamatut, mis kõik ootavad äärmisel kiirusel vähemalt läbilappamist, ei tähenda, et ma peaksin endale 10-protsendist kadu lubama. Ja üleüldse...:(

POSTSCRIPTUM: Olgu öeldud, et kätte sain. Tõusingi kell pagana pool kaheksa üles ja läksin kooli tagasi. Selgus, et polnud päris ainult minu süü. Oli klaveri peal, silma alt ära. Panin sinna koos noodimapiga, aga ära tulema hakates ulatas keegi viisakas inimene mulle noodimapi, ent raamatu jättis sinnasamasse peale. Mis silmist, see südamest, eksole... Vähemalt polnud ma nii lolliks muutunud, et oleks selle mantli pealt kõrvalpingile tõstnud riietumise ajaks ja siis seda sinna jätnud, nagu ma alguses arvasin. Jajah, ja tegelikult oli üks raamat. Teine oli nii pisike, et selle olin kotti toppinud ja leidsin öösel sealt üles . Nõnda siis...