Jah, mõtted hakkasid iseenesest jälle ringi jooksma kohe, kui pea padjale sain.
Kangesti tahaks Pariisis olla. Kõndida mööda Chemin Vert'i kesklinna poole. Õhtuhämarikus Réaumur-Sébastopoli metroopeatusest sisse jalutada. Varakevadiselt ilusal ja päikeselisel päeval Père Lachaise'il ringi lonkida. Metrookioskist värsket tuunikalavõileiba ja ajalooajakirja osta. Enda kohvikus hilisel õhtutunnil maailma parimat Normandia eskaloppi ja crème brulée'd süüa. Pargipingil raamatut lugeda. Üürijalgrattaga mööda meie kandi künkaid üles-alla tiirutada. Hilisõhtul Montmartre'i treppidel istuda, linna tulesid vaadata, moosekantidega hitte kaasa laulda ja veini rüübata. Pannkoogikohvikus klaverimängijat šansoone mängimas kuulata. Kunstide sillal passida ja laineid vaadata. Versailles' pargis piknikku pidada. Les Halles'i kaubamajas end ära unustada. Oma piibukohas rahus istudes rahvast piiluda. Kesklinna juuksurisalongi ees omaniku kahte bolonkat paitada. Elegantselt Navigot viibutades kodumetroo uksest sisse vajuda. Kurat, isegi mõnda tüütut pangatšekki tahaks välja kirjutada. Tahaks kooli juures hommikuespressot rüübata ja näha maailma värviliseks muutumas. Ooperi peentel punastel istmetel lava nägemiseks niheleda. Camille Tiano loengus tema naljade üle naerda, millimeeterpaberile värvipliiatsitega konspekti teha ja prantslaste lapsikuse üle pead raputada. IFU raamatukogus oma lolluse ja olemasolevate raamatute üle imestada. Tahaks uuesti lükata lahti selle suuuuure paksu korteriukse, mis hirmsasti tuult läbi lasi. Osta poest odava chili con carne paki ja selle mikrolaineahjus soojaks teha. Gibert Jeune'i raamatupoes tundide kaupa raamatuid sirvida. Kohvi ja mahla ja saiakesega mööda Boul'Michi Luxembourg'i aia poole astuda ja seal mõnusalt lamamistoolis karge päikese käes oleleda. Vihma eest St. Micheli metroopeatusesse söösta. Kuulata Majasoku manitsusi muuseumide külastamise olulisusest. Maanduda Charles de Gaulle'i lennujaamal ja tunda, et nüüd ma olen siin suures linnas ja et see ootas mind. Kõndida kell pool seitse hommikul tühja tänavat pidi kodu poole. Oodata Paris 8 räpases koridoris proua Py loengut (jaa, sellest nähtub, et ma olen väga melanhoolne juba, kui isegi proua Py nostalgiat tekitab :D). Mõnes väikeses bulvariteatris etendust vaadata. Madeleine'i kiriku ees sambajalamil Maupassant'i lugeda. Pimedas rongiga üle metroosilla sõita. Poest suhkruvaabaga kaetud maapähkleid osta. La Chapelle'i metroopeatuses eskalaatoriga üles platvormile sõita. Majade vahelt Sacre Coeuri kirikut otsida. Meie hiinaka tädiga me väljakujunenud standardvestlust pidada (siin või kaasa? suur või väike karp? siin või kaasa?). Triinuga prantslaste bürokraatiat kiruda.
Ja veel nii mõndagi tahaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar