Enne jõule, kui ma veel metsikus Mehhiko-õppimise tuhinas olin, hankisin ma endale filmi nimega "Frida". Teadagi - see räägib Frida Kahlo ja Diego Rivera lugu ja millegipärast oli mul hull eelarvamus, et see on mingi selline hirmus artsy film, et selle vaatamiseks peaks olema hirmus purjus või lihtsalt kiiksuga, sest tegu on sihukeste... kiiksuga... inimeste eludega. Kuna ma ei saanud alguses kuidagi heli tööle, jäi see minust toona vaatamata.
Täna õhtul sai mul aga lugemisest villand ja kuna mul midagi muud käepärast vaadata polnud, siis arvasin, et kärab see ka. Mõtlesin, et saab lõpuks rämpsu silma alt ära panna. Aga pagan, ei saagi. Pole rämps nimelt.
Tegelikult on asi nii, et see on ilgelt hea film. Ja soundtrack on ka ülimegahää, mul on kohe kange tahtmine see ka saada kuskilt... Eks me vaata. [Wikipedia ütleb, et soundtrack sai mitmeid auhindu, muuhulgas oskari & kuldgloobuse]
Igatahes siis, Fridat mängis muide Salma Hayek ja sellepärast olin ma ka pisut skeptiline - no mingi "Desperado" tšikk ju. Aga ta mängis väga hästi ja Frida osa istus talle kui valatult. Ja see film oli väga liigutav, hästi loogiline (palju mõistlikum ja mõistetavam kui kõik see, mida ma varemalt ta kohta siit-sealt kokku lugenud olen - muidu ikka kõik tavatsevad jahvatada ainult pärismaalaste ja Mehhiko olude mõjudest tema maalidele ja muud säärast, aga niimoodi läheb ikka üldine arusaam päris käest ära), kusjuures minu meelest oli see samaaegselt ideaalne kunstiline harimine ka - ta maalid olid sellesse filmi niimoodi sisse põimitud, et see oli osa loost, väga äge osa loost - seondusid kõik ta elu sündmustega ja neile tekkis mõte. Ahjaa, ja kui ma enne muidu Diego Riverast päris halvasti arvasin, siis nüüd ma leian tänu sellele filmile, et ta nii suur siga polnudki [kuigi parasjagu põrsas ikka] :D
Nagu ütles Frida isa tüdrukule vastuseks küsimusele, et mis on õnneliku abielu saladus: "Lühike mälu!" Hehee...
Ja üks tantsustseen oli hästi äge ja ma ikkagi ei saa üle sellest, et üsna esimest korda ma actually mingi filmi puhul (mis pole nimme muusikal) tõdesin isegi vaatamise ajal, et taustamuusika on super... Enamasti on nii, et kui film on muusikal, siis on parem pigem muusika ja film jätab soovida, kui aga film on tehtud lihtsalt OK filmiks, siis on taustamuusika tavaliselt nii märkamatu, et see kaob ära. Äge!!!
Ahjaa, ja ma tundsin need kohad ka ära :P, kus käidi (Teotihuacan ja Xochimilco ja minu lemmiklinn Puebla :P).
Vaadake Fridat!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar