Hakkasin seda postitust kirjutama juba esmaspäeval... Aga siis jäin mõttega toppama. Nüüd avastasin pooliku sissekande ja eks ma siis katsun seda jätkata/kohendada. Midagi targemat ei viitsi tänase päevaga enne trenni enam niikuinii peale hakata. Olen kaks päeva lisanädalavahetust nautinud - hingedepäeva puhul anti meil see nädal teisipäev ja kolmapäev vabaks. Nüüd ongi mul enne lõikust pmst ainult kolm tööpäeva jäänud. Reede on poolik, esmaspäeval on terve päev kestev koolitus, teisipäevast pool päeva on hispaania keele tund ja neljapäeva kavatsen ma juba vabaks võtta, et viimased ettevalmistused ära teha. Ja järgmisel reedel tuleb vist juba kell pool seitse hommikul haiglas olla :S. Brr... Grr... Brr...
Ega mul tegelikult suurt öelda ei ole. Hajameelne olen neil päevil... Ükspäev tegin köögis süüa. Praadisin liha ära, tõstsin pannilt ära taldrikusse. Lõin köögiviljad pannile ja keerasin tuld juurde. Tulin tuppa ära. Mingil hetkel läksin kööki vaatama ja jäin arusaamatult jõllitama. Köögiviljad pannil ei olnud omadega eriti kuskile jõudnud, aga supitaldrikus, mille ma lihaga teise pliidiplaadi peale tõstsin, kees suure mulinaga lihakaste. Tavalises supitaldrikus siis... Mürkrohelist värvi glasuuriga savitaldrikus. Mis oli endiselt ühes tükis ja mõradeta ning kõlbab näiliselt kokkamiseks sama hästi kui söömiseks. Paistab, et ma jätsin köögiviljapannil tule endiseks, aga panin igaks juhuks lihataldriku plaadi ka täie võimsusega huugama... Huhhuuhhuu...
Paar päeva hiljem tegin suppi. Supp sai valmis, tulin seda tuppa sööma. Mingil hetkel läksin kööki koristama. Hakkasin kulpi kapi pealt ära võtma, aga teine oli vahepeal justkui juured alla võtnud. No ei saanud teist lihtsalt kuidagi enam kapi küljest kätte. Oli teine nimelt varre otsa pidi kuuma pliidiraua peale hiilinud ja sinna nii kõvasti kinni sulanud, et pidin teda sealt pärast köögikääridega lahti kangutama ja kraapima. Plastikutriibud jäid sellest korrast plaadi peale... Kuniks tuli koristaja, kes ütles, et pole midagi, madamm, paneme aga pliidiraua sisse, sulatame plastiku üles ja siis saab selle sealt kenasti kätte! Selle peale jätsin ma ta oma tahtmist mööda talitama, taganesin köögist välja ja nüüd näeb pliit välja nagu vanasti. Nupukas daam on see mu Paula!
Siis olen pidanud igapäevast võitlust sääskedega. Ma olen kogu aeg väitnud, et Luxis sääski ei ole. Eelmised neli aastat tõesti ei olnudki, aastatel 2011-2015 nägin ma kokku heal juhul kolme sääske. Nüüd on aga mul juba mitu kuud alatasa magamistoas sääsed... Just nüüd, vastu talve kah veel! Ma ärkan nende pinisemise ja närimise peale viisteist korda öö jooksul üles, siis üritan ennast üle pea teki alla peita, aga seal hakkab varsti liiga palav, nii et siis poeb mingi jäse iseenesest jälle teki alt välja ja kohe on vereimejad platsis ja jälle on vaja kratsida ja tuli põlema panna, et klaperjahti pidada. Nii mõnedki on lõpetanud laiaks lööduna ja mu seinal ootab valge akrüülvärviga üle pintseldamist mitu vereplekki, aga kõiki ma ka kahjuks kätte ei saa. Kaks ööd järjest olen lõpuks pärast tundidepikkust piina üles tõusnud ja endale Aafrika reisideks ostetud kanget sääsetõrjevahendit peale määrinud. See korraks aitab küll, aga haiseb, raibe, nii et lihtsalt profülaktika pärast ma ei taha teda igal õhtul kasutada... Ehk läheb nüüd varsti ka sääskede jaoks liiga külmaks... Ei taha mingi toidupank olla!
Jõulukingitustega olen tänase seisuga selleks aastaks valma. Jajaa, ma tean, et november alles algas, aga ma ju ei saa pärast enam poodi ega ringi jooksma. Ma olen üldiselt ka väga rahul, sest valitud kingid meeldivad mulle endale ka väga-väga (võib täitsa olla, et need meeldivad mulle rohkem kui saajatele :D) ja see, et viimase hetke paanika ära jääb, on ka igati tervitatav. Elagu rahulikud jõulud :)!
Aga OK. Lähen teen veel tassi teed ja varsti pean end liuväljale asutama hakkama. Eelviimane uisutrenn terendab...
Näeme siis jälle!
M.
PS!: Lihtsalt enda tarbeks tahaksin siinkohal ära märkida, et sain ükspäev Prillitoosi vaadates teada huvitava tõlkevaste - gootide stiili kutsutakse eesti keeles tumeromantikaks! Väga hea kirjeldav selgitus mu meelest, tuleb kõrva taha panna!
Ega mul tegelikult suurt öelda ei ole. Hajameelne olen neil päevil... Ükspäev tegin köögis süüa. Praadisin liha ära, tõstsin pannilt ära taldrikusse. Lõin köögiviljad pannile ja keerasin tuld juurde. Tulin tuppa ära. Mingil hetkel läksin kööki vaatama ja jäin arusaamatult jõllitama. Köögiviljad pannil ei olnud omadega eriti kuskile jõudnud, aga supitaldrikus, mille ma lihaga teise pliidiplaadi peale tõstsin, kees suure mulinaga lihakaste. Tavalises supitaldrikus siis... Mürkrohelist värvi glasuuriga savitaldrikus. Mis oli endiselt ühes tükis ja mõradeta ning kõlbab näiliselt kokkamiseks sama hästi kui söömiseks. Paistab, et ma jätsin köögiviljapannil tule endiseks, aga panin igaks juhuks lihataldriku plaadi ka täie võimsusega huugama... Huhhuuhhuu...
Paar päeva hiljem tegin suppi. Supp sai valmis, tulin seda tuppa sööma. Mingil hetkel läksin kööki koristama. Hakkasin kulpi kapi pealt ära võtma, aga teine oli vahepeal justkui juured alla võtnud. No ei saanud teist lihtsalt kuidagi enam kapi küljest kätte. Oli teine nimelt varre otsa pidi kuuma pliidiraua peale hiilinud ja sinna nii kõvasti kinni sulanud, et pidin teda sealt pärast köögikääridega lahti kangutama ja kraapima. Plastikutriibud jäid sellest korrast plaadi peale... Kuniks tuli koristaja, kes ütles, et pole midagi, madamm, paneme aga pliidiraua sisse, sulatame plastiku üles ja siis saab selle sealt kenasti kätte! Selle peale jätsin ma ta oma tahtmist mööda talitama, taganesin köögist välja ja nüüd näeb pliit välja nagu vanasti. Nupukas daam on see mu Paula!
Siis olen pidanud igapäevast võitlust sääskedega. Ma olen kogu aeg väitnud, et Luxis sääski ei ole. Eelmised neli aastat tõesti ei olnudki, aastatel 2011-2015 nägin ma kokku heal juhul kolme sääske. Nüüd on aga mul juba mitu kuud alatasa magamistoas sääsed... Just nüüd, vastu talve kah veel! Ma ärkan nende pinisemise ja närimise peale viisteist korda öö jooksul üles, siis üritan ennast üle pea teki alla peita, aga seal hakkab varsti liiga palav, nii et siis poeb mingi jäse iseenesest jälle teki alt välja ja kohe on vereimejad platsis ja jälle on vaja kratsida ja tuli põlema panna, et klaperjahti pidada. Nii mõnedki on lõpetanud laiaks lööduna ja mu seinal ootab valge akrüülvärviga üle pintseldamist mitu vereplekki, aga kõiki ma ka kahjuks kätte ei saa. Kaks ööd järjest olen lõpuks pärast tundidepikkust piina üles tõusnud ja endale Aafrika reisideks ostetud kanget sääsetõrjevahendit peale määrinud. See korraks aitab küll, aga haiseb, raibe, nii et lihtsalt profülaktika pärast ma ei taha teda igal õhtul kasutada... Ehk läheb nüüd varsti ka sääskede jaoks liiga külmaks... Ei taha mingi toidupank olla!
Jõulukingitustega olen tänase seisuga selleks aastaks valma. Jajaa, ma tean, et november alles algas, aga ma ju ei saa pärast enam poodi ega ringi jooksma. Ma olen üldiselt ka väga rahul, sest valitud kingid meeldivad mulle endale ka väga-väga (võib täitsa olla, et need meeldivad mulle rohkem kui saajatele :D) ja see, et viimase hetke paanika ära jääb, on ka igati tervitatav. Elagu rahulikud jõulud :)!
Aga OK. Lähen teen veel tassi teed ja varsti pean end liuväljale asutama hakkama. Eelviimane uisutrenn terendab...
Näeme siis jälle!
M.
PS!: Lihtsalt enda tarbeks tahaksin siinkohal ära märkida, et sain ükspäev Prillitoosi vaadates teada huvitava tõlkevaste - gootide stiili kutsutakse eesti keeles tumeromantikaks! Väga hea kirjeldav selgitus mu meelest, tuleb kõrva taha panna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar