kolmapäev, 27. november 2013

Vingu ja kiitust klienditeeninduse teemal

Korteri sisseseadmisega seoses olen ma viimasel ajal tellinud eri poodidest ja veebipoodidest enda kohta erakordselt palju asju. Kuna ma põhimõtteliselt pooldan pigem poest ostmist ja enne ostu sooritamist asja näpuga katsumist ja imetlemist, siis ei olnud ma senini puutunud kokku kõikvõimalike probleemidega, mis seonduvad siinmail saadetiste vastuvõtmisega. Olin täiesti õndsal arvamusel, et asi tuleb kas postiga, kulleriga või smartpostiga, aga et mina kui klient saan oma saadetise ikka kuidagi kätte. Nüüd aga olen viimase kahe nädala jooksul saanud nii palju õppetunde, et ei telli kohe tükk aega mitte midagi. Kohe mitte midagi. Olgu. Kui, siis ainult Eestist. Mul on selline kulleristress, et tahaks kohe kellelegi jalaga anda.

Alustame sellest, et siin saadab iga jummmmala kaupmees oma kraami kliendile koju isemoodi. Ka täiesti tavalised, Luxis esindatud poed ei pruugi kohaletoimetamisteenusega soetatud ostu kliendile koju saata oma laotöötajate vms esindajate kaudu, vaid kullerteenusega. Ja see on üks igavene nuhtlus. Vaadake, postipakkidega on lihtne - kui ma parajasti kodus ei ole, jätab postiljon mulle postkasti kirjakese, et too oma pakk postimajast ise ära. Eestis muidugi saaks postimehele helistada ja öelda, mis kellast ma kodus olen, et ta selle siis uuesti spetsiaalselt ära tooks, aga no see oleks siin juba muinasjutuline luksus. Seegi on suur asi, et postimees ütleb, kust ja millal ma oma paki kätte saan. Sest kulleritega läheb asi kümme korda keerulisemaks. Kullerifirmasid on siin triljon ja kõigil on oma tingimused. Mõni neist helistab ja küsib, kus ma olen, kuhu ta paki toob. Mis on OK, kui tellitud on üks raamat, aga ei ole enam nii OK, kui sulle tahetakse niimoodi suvalisse kohta kohale tuua mööblitükk. Mõni helistab ja küsib, millal ma kodus olen, millal ta paki toob. Mõni helistab ja küsib, miks ma kodus ei olnud, mis nüüd edasi saab? Mõni helistab ja ütleb, et ma pean teda nüüd terve järgmise tööpäeva hommikul kaheksast õhtul viieni kodus ootama. Mõni ei helista üldse, jätab postkasti kirja, et miks sind polnud, siis jätab järgmisel päeval postkasti teise samasuguse kirja ja veel kolmandal päeval teate, et nüüd mine ise kuskile Belgia põllu peale oma pakile järele. Noja siis lõpuks selgub, et pakk on niikuinii juba tagasi saadetud. Mõni sõimab ka veel, kui nendega midagi kokku tahad leppida. Urr. See, et kuller toimetab kliendini tellitud pakki, ei loe midagi. Oluline on kuller, mitte pakk või klient.

Tellisin näiteks laua. Alguses oli kõik kena. Sain veebipoest kirja, et see pandi nüüd kulleriga teele. Sain kullerifirma käest kirja, et asi liigub. Mingil hetkel tekkis mul väike paanika, sest saadetise jälgimise tabelisse ilmus kiri "kohaletoimetamine viibib, pakk on totally missing". Siis leiti pakk aga jälle üles ja see jõudis juba otsapidi Metzi. Nii. Sealt hakkasid jamad pihta. Veebilehel oli kirjas, et kullerteenus maksab nii ja nii palju (maksis, muide, palju!) ja teenuse tingimused on sellised, et kuller helistab, lepib kokku aja - millalgi tööpäeva piires - ja toob paki antud aadressile. Helistabki siis kuller. Teatabki, et lepime nüüd kokku. Lepime kokku, et oled kodus vabalt valitud tööpäeval kell 08.00-15.00. Täpsemalt ei saa, pärastlõunal ei saa, laupäeval ei saa, ette ka ei saa helistada, et sa jõuaks töölt samaks ajaks korra koju tulla. Kohe muud moodi üldse ei saa. Kui pakki tahad, siis ole päev otsa kodus.

Saatsin ta põrgu. Kirjutasin veebipoe klienditeenindusse. Vastust ei saanud. Rahunesin terve nädalavahetuse ning helistasin esmaspäeval uuesti kullerifirmasse, mõeldes, et äkki satun normaalsema inimese otsa. Sealt sooviti sedakorda aga kokku leppida, et ma nüüd oleksin kodus juba vabalt valitud tööpäeval kell 08.00-17.00, kõik muud võimalused olid välistatud. Ma pakkusin jälle igasuguseid variante välja, aga lõpuks läksin täiesti keema, tänasin neid paindlikkuse ja vastutuleku eest (mispeale nemad tänasid mind tänamise eest, teate küll, prantsuse viisakus...) ja panin toru ära. Helistasin seejärel veebipoe klienditeenindusse, kus mulle tehti selgeks, et ma olen ise ju puhta loll. Kuidas ma üldse julgengi midagi muud eeldada? Nii ongi - mitte mina ei saa aega kokku leppida, vaid kuller lepib minuga kokku enda jaoks sobiva aja. Noja kui kuller ei tea, mis järjekorras ta pakke laiali veab, siis ongi tema jaoks sobiv aeg kogu päeva hõlmav ajavahemik. Kasutustingimustes pole midagi eksitavalt öeldud ja kui ma ei ole kulleri tingimustega nõus, siis, noh, jama küll. Ma küsisin, et mis siis saab? Selle peale soovitati mul kodus olla või pakk mõne koduse pereliikme juurde saata. Kusjuures umbes selles etapis hakati mind hullult madammitama ja nimepidi kõnetama ka. Mis ajas mind veel tigedamaks, kuigi eesmärk oli vist vastupidine. Igatahes lõi see mul kopsu täielikult üle maksa. Lasin oma tellimuse jalamaid tühistada. Mingu nad siis seenele oma lauaga.

Ohjah.  Õnneks on ka helgemaid hetki. Võrdluseks on mul näiteks ette näidata totaalselt vastupidine vaibaostukogemus Eestist... Emme soovitusel sattusin nimelt vaatama lõngavaipu tootva vabriku Oteks AS kodukat. Avastasin, et neil on ilusad värvid ja head mõõdud... ja et üks vaip sobiks mulle ideaalselt elutuppa. Saatsin neile kirja, et kas nad oleks nõus vaiba ka Luksemburgi saatma. Olid. Küsisin, et kas nad saaksid selle posti panna ka umbes nädala jooksul, et siis on kindel, et ma saan selle enne jõulupuhkust kätte. Sealt vastati, et minu vaip on õnnekombel isegi laos olemas, et peaks saama küll. Palusin veel täiendavalt, et nad saadaksid selle siis tingimata Eesti Posti tavalise postipakiga, et ma selle siin ikka kuidagi kätte ka saaksin. Lubati saata. Noja esitasingi siis esmaspäeval tellimuse ja sain kohe ka ettemaksuarve.

Eile ei saanud ma aga asjaga tegeleda, nii et arve maksmiseni jõudsin alles täna. Sain veel meili teel konstruktiivselt kõik rahvusvaheliseks ülekandeks vajalikud koodid ja asjad ja puha. Nonii. Tegin ülekande ära, aga ei saanud siis kuidagi korralikku maksekorralduse koopiat salvestatud. Saatsin neile mailiga print screeni ja küsisin, et kas nad on nõus selle alusel vaiba täna posti panema. Ja arvake, mis mulle vastati? Jajaa, see sobib küll ja vaip läks üldse juba eile posti, et see ikka kindlasti enne jõule kohale jõuaks!

Kas te saate siis nüü aru! Imeline! Miks ei võiks siinsed ettevõtted asjast õppust võtta? Ah?

Lauasaaga jätkust nii palju, et kuna lauda on mul siiski vaja, läksin eile pärast tööd Maisons du Monde'i poodi ja tellisin laua, mis mulle seal juba ammu silma jäi. Poes pakuti muidugi esimese lahendusena, et see on ju suur, et nad saadavad selle mulle kulleriga sellel ja sellel kuupäeval koju, siis ma ei pea sellele poodi järele minema ja ise vaeva nägema. Noja siis see pole neil seal leti taga ees ka, sest neil on ladu ka kuskil salapärases kohas. Ma muidugi vaidlesin juba kogenud ostlejana jõuliselt vastu ja seadsin tingimuseks, et ma laua ühel päeval ikka ka kätte saaksin. Noh, mingil ajal, mis näiteks mulle ka sobib, sest vastasel juhul jätan ma kohe jutu katki. Lõpuks lubaski direktriss mulle isiklikult, et lahendus on olemas. Nad tellivad laua siiski oma poodi, helistavad mulle, kui see on kohale jõudnud, kutsuvad mu mulle sobival ajal sinna, panevad siis minu ja laua kaubikusse ja saadavad mu kõige lauaga koju. Ei mingit kullerteenuse tasu ega vaidlusi ega muud... Ainult aega läheb, nii et see laud ei pruugigi enne jõule kohale jõuda. Aga vähemalt saan ma selle kätte. Noh Olgu siis pealegi. Uus aasta on ikka parem kui üldse mitte kunagi...

Jah. Ja praegu jätsin ma letseburgi keele tundi minemata, sest ma tahtsin kirjutada. Süüa tahtsin ka ja alguses panin ma toidu ahju, aga keerasin ahju vale režiimi peale, nii et see ei läinudki soojaks. Hmpf. Võiks ju siva ära süüa ja neljakümneks minutiks ikkagi tundi minna. Saaks nime kirja ja puha. Aga ma veel vaatan. Vähemalt sain nüüd selle kullerijutu südamelt ära.

Olge mõnusad.
M.

5 kommentaari:

  1. :)))) Mina olen ka Eestis kullerteenusega siiani väga rahul olnud, ainult Inglismaalt tulevate pakkidega on probleeme olnud. Aga minu Inglismaa kogemus ütleb ka, et kauba kätte saamiseks peaks päevade kaupa kodus passima, enamsti ei vaevuta täpset aega (mõni firma on ka erand olnud) kokku leppima.

    VastaKustuta
  2. Ei oskagi kohe midagi mõistlikku selle kõige peale kosta.... Kui siis ainult niipalju, et igavust sa ei tunne vähemalt. :D Ma siin pole ise mööblit tellinud, aga sõbrants tellis ja tuli n.ö. postiga. Ning postist helistati (mulle, kuna sõbrants oli ise Eestis sel ajal) ja küsiti, kunas nad selle ära tuua võivad. Ja siis tuldi kahe autoga... Voodi tükid olid sellest n.ö. pirukalaadses autos ja teise, tavalise sõiduautoga, tuli kaasa postitöötaja paberimajandusega ja (vist) ka transporttöölise mõttega, aga seda viimast me ei vajanud, sest meid oli kohal juba mitu. :D Igatahes väga meeldiv kogemus. Ahjaa, pesumasina tellisin ise netipoest, see toodi ka ära, meile sobival ajal, ehk et õhtul kui olime ammu töölt kodus ja õhtusöökki söödud. Ja voodi valisime poes välja ning samuti lepiti toomise päeval telefonitsi kokku aeg, mis MEILE sobis. :) Nii et hetkel veel (ptüi-ptüi-ptüi) halbu kogemusi pole.
    Samas eks seal n.ö. lõunapool toimivadki asjad teistmoodi.... soojem ju ka. :D :D :D

    VastaKustuta
  3. Trierist ostmisel (nt Möbelfundgrube) tuleb ainult pool päeva kodus olla. Peened poed ütlevad täpsemagi aja.

    VastaKustuta
  4. Nojaa, ega ma nüüd arva, et pool päeva kodus olemist on normaalne või kuidagi parem (ja lisaks tuleks siis minna ju Trieri ostlema ja see võtab üldse terve päeva!). Ma olen nõus, et liiklusega ei saa kunagi TÄPSELT öelda, millal saadetis jõuab, aga tunniajane ajavahemik peab ikka olema võimalik kindlaks määrata või kokku leppida. Hmpf. Aga näiteks kui ma läksin poodi lauda tellima ja nad kullerit soovitasid, siis nad teatasid, et ega nendel ka ei ole võimalik kindlalt ette öelda, millal see kuller tuleks. No et vähemalt kolmetunnist ajavahemikku on vaja. Ja üldse on iga asjaga kuidagi suur jändamine. Diivan ja pesumasin toodi vähemalt normaalselt kohale, need valisin ka poes välja ja siis millalgi toodi need koju. Diivan täpselt minutipealt, pesumasin neljatunnise ajavahemiku üsna lõpus.
    Aga jah. Igav mul tõesti pole :). Ootan nüüd põnevusega vaipa, tegelen nädalavahetusel jälle maalimisega ja lähen vist mingisugusele rahvusvahelisele jõulumessile. Sai eelmisel nädalavahetusel kuidagi Lexiga lõõbitud ja räägitud, et saame hollandlaste leti juures see ja see kell kokku. Hmpf. Ja ma ei tea, kas see oli lihtsalt lõõpimine või päriselt lubadus :D. Nii et ma vist igaks juhuks jalutan sealt korra läbi ja vaatan, kas ta pidas seda lõõpimiseks või lubaduseks. Nii ehk naa pidavat laadalt saama Eesti piparkoogitainast. Tasub seega minna!
    Oih, see polegi postitus, vaid kommentaar. Olgu. Siis aitab!
    Pakaa :).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pärast Luksi on Trieris ostlemine tõeline nauding (kõik tuuakse õigel ajal ja ilma probleemideta).

      Kustuta