Olen teisipäevast saadik ööbinud uues kodus - võtnud igal hommikul ebasündsalt varasel tunnil saadetisi vastu ja tegelenud aktiivselt kodu sisseseadmisega. Olen käinud läbi kõik poed Howaldi kaubanduskeskustest IKEAni ja ostnud kokku kõik eluks vajaliku alates konserviavajast ja lõpetades taburettidega. Täna hommikul tuli Patrcik džiibiga appi kolima, nüüd on kõik vanad asjad ka ümber kolitud. Lähen nüüd veel varsti korra vanasse korterisse, seal jäid põrandad pesemata ja kardinad-linad-linikud pesusmasinasse pesema. Panen need kuivama, haaran viimased sinnajäänud asjad (jääkapist ei tulnud ju meelde asju ära võtta ja nii) ja siis panen selle etapi mõttes lukku.
Uues kodus on ka veel igasuguseid asju teha - magamistoa aknad on pesemata, osa IKEA mööblit ootab kokkupanemist, kotid tahavad lahtipakkimist, köögis tuleb kõigele oma koht leida, vannitoas tahan mõranenud kahlitele kleepsud peale panna (aga selleks tuleb neid enne mõõta ja lõikuda ja bla-bla-blaa), kuskilt lähedusest tuleb leida vanapaberikonteiner kõikide kartongide jaoks jne jne jne. Aga muidu on jube mõnus. Ma ilgelt fännan seda kohta. Mul on siin puupõrandad ja puidu lõhn, mõnus valgus, minu oma asjad ja värvid ja tuju. Kohtusin enda kohal elava poisiga - tegemist on Rootsist pärit pankuriga, kes tuli pool kuus töölt, ise üleni kurnatud ja keemilisest puhastusest toodud särgivirn näpus. Tundus teine muidu üsna sümpaatne ja, taraa, rääkis inglise keelt! Teate, see oli väga värskendav järsku. Ma pole nii ammu inglise keelt rääkinud, et hirmus kohe.
Veel sain teada, et minu vastas olev kondiitriäri on linnas kõige parema reputatsiooniga. Snoobid tellivad oma kooke, tähtpäevade suupisteid ja pühadešokolaadi just siit. Siis kohtusin VIST korteriomanikuga, sest kui ma ükskord poodi läksin, siis seisis tema vaibapoe uksel üks ümmargune mees, kes mulle väga teadvalt otse silma vaatas, naeratas ja kõvasti bonžuur ütles. Noh, tavalise müüjapoisi hoiakut tal igatahes ei olnud. Hmm. Ühtlasi olen avastanud, et laed-seinad on siin tunduvalt õhemad kui vanas kohas, hommikul kuulsin vannitoas kellegi lapse rõõmsat laulu ja hommikul rootslasest pankuri kiiret sahmimist ja töölejooksmist. Aga kui mu naabruses öösiti just diskosid ei peeta, siis muu mind üldiselt ei häiri. Ütlen ma praegu :).
Internetti pole veel tellinud, aga mul on siin millegipärast üks turvamata võrk ka täitsa saadaval. Ilmselt on see mõne restorani oma, mul on neid siin all ju mitu tükki. Alustuseks ajab asja ära, küll ma mõne päris teenusepakkujani ka jõuan. Alguses tundus mulle muidu, et läpakas ei võta seda võrku välja, sest tahvel ja telefon said kohe netti, aga läpakas mitte. Ega ma siis rohkem ei proovinud kohe ka, mul on päris palju tegemist olnud neil päevil. Noja nüüd avastasin, et läpakas sai ikka ka sellega ühendust - diivani peal annab tervelt kolm pulka välja. Ma lihtsalt proovisin esimest korda korteri kõige kaugemas nurgas :).
Piltideni jõuan ilmselt homme-ülehomme. Ma üldiselt arvan praegu, et mul on nüüd mõneks ajaks suurem šoppamine ja ringijooksmine tehtud. Rahunen nüüd tänase päevaga maha ja kulutan selle nädalavahetuse ka päriselt puhkamisele. Muidugi on veel üht-teist vaja - diivanilauda ja siis mingit vaibalahendust, koridori ka nagi ja jalatsiresti. Üleüldises plaanis ei viitsi ma ainult sellega kohe tegeleda. Nüüd on ju aega, üksikuid asju jõuab ikka pärast tööd või nädalavahetusel ka otsida. Ma olen niikuinii kõik ümbruskonna sisustuspoed läbi kamminud ja kuna midagi üliägedat pole veel silma karanud, siis kannatan ülejäänud asjadega, kuniks midagi ideaalset leian :). Trieri võiks muidugi vaadata mingil päeval näiteks, aga ma ei tea, kas ma kohe homme viitsin... Alustuseks on täiesti piisav ja superluks see, et mul on, millega süüa teha, kus istuda, kuhu asjad panna, millega riideid pesta ja triikida, millega ennast pesta ja kasida ja kus magada. Vot nii.
Aga hästi. Ma nüüd lähen löön siiski vana korteri läikima, tulen monteerin viimased mööblitükid kokku, panen asjad ära ja teen siis pilti ka. Olen väga rahul :).
Pakaa!
M.
Uues kodus on ka veel igasuguseid asju teha - magamistoa aknad on pesemata, osa IKEA mööblit ootab kokkupanemist, kotid tahavad lahtipakkimist, köögis tuleb kõigele oma koht leida, vannitoas tahan mõranenud kahlitele kleepsud peale panna (aga selleks tuleb neid enne mõõta ja lõikuda ja bla-bla-blaa), kuskilt lähedusest tuleb leida vanapaberikonteiner kõikide kartongide jaoks jne jne jne. Aga muidu on jube mõnus. Ma ilgelt fännan seda kohta. Mul on siin puupõrandad ja puidu lõhn, mõnus valgus, minu oma asjad ja värvid ja tuju. Kohtusin enda kohal elava poisiga - tegemist on Rootsist pärit pankuriga, kes tuli pool kuus töölt, ise üleni kurnatud ja keemilisest puhastusest toodud särgivirn näpus. Tundus teine muidu üsna sümpaatne ja, taraa, rääkis inglise keelt! Teate, see oli väga värskendav järsku. Ma pole nii ammu inglise keelt rääkinud, et hirmus kohe.
Veel sain teada, et minu vastas olev kondiitriäri on linnas kõige parema reputatsiooniga. Snoobid tellivad oma kooke, tähtpäevade suupisteid ja pühadešokolaadi just siit. Siis kohtusin VIST korteriomanikuga, sest kui ma ükskord poodi läksin, siis seisis tema vaibapoe uksel üks ümmargune mees, kes mulle väga teadvalt otse silma vaatas, naeratas ja kõvasti bonžuur ütles. Noh, tavalise müüjapoisi hoiakut tal igatahes ei olnud. Hmm. Ühtlasi olen avastanud, et laed-seinad on siin tunduvalt õhemad kui vanas kohas, hommikul kuulsin vannitoas kellegi lapse rõõmsat laulu ja hommikul rootslasest pankuri kiiret sahmimist ja töölejooksmist. Aga kui mu naabruses öösiti just diskosid ei peeta, siis muu mind üldiselt ei häiri. Ütlen ma praegu :).
Internetti pole veel tellinud, aga mul on siin millegipärast üks turvamata võrk ka täitsa saadaval. Ilmselt on see mõne restorani oma, mul on neid siin all ju mitu tükki. Alustuseks ajab asja ära, küll ma mõne päris teenusepakkujani ka jõuan. Alguses tundus mulle muidu, et läpakas ei võta seda võrku välja, sest tahvel ja telefon said kohe netti, aga läpakas mitte. Ega ma siis rohkem ei proovinud kohe ka, mul on päris palju tegemist olnud neil päevil. Noja nüüd avastasin, et läpakas sai ikka ka sellega ühendust - diivani peal annab tervelt kolm pulka välja. Ma lihtsalt proovisin esimest korda korteri kõige kaugemas nurgas :).
Piltideni jõuan ilmselt homme-ülehomme. Ma üldiselt arvan praegu, et mul on nüüd mõneks ajaks suurem šoppamine ja ringijooksmine tehtud. Rahunen nüüd tänase päevaga maha ja kulutan selle nädalavahetuse ka päriselt puhkamisele. Muidugi on veel üht-teist vaja - diivanilauda ja siis mingit vaibalahendust, koridori ka nagi ja jalatsiresti. Üleüldises plaanis ei viitsi ma ainult sellega kohe tegeleda. Nüüd on ju aega, üksikuid asju jõuab ikka pärast tööd või nädalavahetusel ka otsida. Ma olen niikuinii kõik ümbruskonna sisustuspoed läbi kamminud ja kuna midagi üliägedat pole veel silma karanud, siis kannatan ülejäänud asjadega, kuniks midagi ideaalset leian :). Trieri võiks muidugi vaadata mingil päeval näiteks, aga ma ei tea, kas ma kohe homme viitsin... Alustuseks on täiesti piisav ja superluks see, et mul on, millega süüa teha, kus istuda, kuhu asjad panna, millega riideid pesta ja triikida, millega ennast pesta ja kasida ja kus magada. Vot nii.
Aga hästi. Ma nüüd lähen löön siiski vana korteri läikima, tulen monteerin viimased mööblitükid kokku, panen asjad ära ja teen siis pilti ka. Olen väga rahul :).
Pakaa!
M.
Äge kui saab lihtsalt võtta ja uue koha uute asjadega oma tahtmist mööda ära täita!
VastaKustutaKas sul akna taga mõni puu ka on?
See kui naabrite rahulikku igapäevaelu saginat pisut kosta on, on minumeelest korteri puhul isegi kergelt tore, eriti kui üksi elada. Aga muidugi ainult teatava piirini ja teatavas määras ;)
Misti
Önne ja röömu uues kodus!
VastaKustutaAitäh-aitäh. Ma tunnen ennast siin juba praegu üle mõistuse hästi :). Elu on ilus!
VastaKustutaJa minu meelest on see ka täiesti absurdselt äge, et siiani oli mul lihtsalt väike kogus riideid ja köögitarbeid, aga nüüd järsku terve tühi korter ja päriselt võimalus see kohe praegu enda maitse järgi ära täita. Ma ei ole ainult üldse julgenud kontrollida, kui palju ma selle nädalaga kulutasin. Palju, sest ühel hetkel ületasin ma kaardimakse nädalalimiidi, aga seda ei ole veel kunagi juhtunud (ma isegi ei tea, mis see limiit mul võis olla) :). Samas olen ma üsna kindel, et olen omale mõttes seatud piirides ja tegelt kulus selline pööris vahelduseks väga ära. Andis energiat ja tõstis tuju ja... oi, ma tunnen ennast nii mõnusalt praegu. Kõik kohad valutavad asjade tassimisest, käed-jalad on sinikaid ja kriime täis, silmaalused on lühikeseks jäänud öödest kottis, aga mul on siin nii ilus ja minu moodi :).
Akendega on nii, et elutoas ja köögis on aknad tänava poole, aga magamistoa akna taga on tervenisti üks suuuuuuuuuuuuuuuuuuuur kuusk + paar rohelist lehtes oksakest ka. Ühesõnaga naabrite vaade on varjatud, minu vaade on meelirahustavalt roheline ja valgus on nii mõnusa kumaga. Üks asi, millesse ma kohe ära armusin. Ah, oota, ma panen tühja korteri pildid kohe üles :).
Naabrite saginaga on nii, et mu meelest ei ole ka tüütu kuulda, et maailmas on veel mõni inimene. Sõltub lihtsalt naabrist. Kuniks nad ei hakka väga sageli väga ebasündsal kellaajal väga lärmakaid üritusi pidama, siis on täitsa hästi. Teised võivad ka elada, ausõna :).