esmaspäev, 4. november 2013

Kodusisustamise lainel

Hoolimata sellest, et seekordne nädalavahetus oli eriti pikk (reede oli ka vaba), jõudsin ma arvuti taha ja kirjutamiseni ikka alles pühapäeval. Sedakorda isegi ööl vastu esmaspäeva... :D. Haruldane juhus - mul on juba puhkuse alguseks uni nii täis magatud, et see läks iseenesest keset ööd ära. Ma läksin ülivara magama ka, nii et eks ise olen süüdi. Noh, pole hullu. Homme ei pea tööd tegema, võin veits uimane olla küll. IRW. Kui homme oleks tööpäev, siis ma oleks ennast ammu juba närvi kruttinud, aga nüüd oli öine hängimine päris tore kohe. Hihii. Puhkus! :)

Ma kavatsen nüüd igatahes terve järgmise nädala usinalt uut elamist sisse seada. Tühistasin Pariisi piletid, sest igasuguse suurema kraami kohaletoimetamine jääb just nädala teise poolde. Noh, nii on ka hästi. Käin sel nädalal korralikult letseburgi keele tundides, elan sotsiaalelu, käin töökaaslase kassi Herbertit toitmas ja ründan poode. Siiani olen enam-vähem lihtsalt avatud silmadega ringi käinud, hindu ja värve uurinud ja plaane pidanud. Nüüd on mul enam-vähem ettekujutus olemas, mida täpselt vaja ja kust, aga reedel olid kõik kohad kinni ning kuigi ma jooksin endal eile poodides jalad rakku, ei jõudnud ma siiski kõiki maailma asju ühe päevaga ära osta. Nii et elagu esmaspäev!

Reedel käisid kõik kohalikud surnuaias. Tuleb välja, et isegi õige paganamad aetakse 1. novembril kirikusse ja siis kõik tohutu rahvamassiga surnuaiale haudu õnnistama. See hauaõnnistamine on neil nii tähtis asi, et neil on üleriiklikul tasandil kokku lepitud, mis linn millisel päeval seda korraldada tohib. Eesmärk on see, et kõik saaksid ikka võimalikult kõikide haudade õnnistamisel osaleda. Frantsuaa sai näiteks oma emapoolsete sugulaste haual Keylis asjad tehtud reedel, aga Patricku pere haudadel Luxi linnas käidi laupäeval. Tüübid käisidki seega kaks päeva järjest kirikus ja vihma käes surnuaial seismas, aga vähemalt ei jäänud ükski haud õigel päeval läbi käimata. No Luxi linnas olevat see olnud muidugi pigem moetseremoonia - kes mida kannab, kes kallimad lilled toob ja kes kuidas hiljutiste valimistulemuste taustal käitub. Tjah. Noh. Mina läksin laupäeval surnuaia kõrvale konteinerisse vanapaberit ära viima ja nägin kella kolme paiku pealt, kuidas totaalne laulupeorongkäik sinna surnuaia poole vantsis. No mitte nii energiaküllane ja rõõmus, aga rahvaküllane ja pikk... Ja moekas tõepoolest. Panin tähele.

Mina - mina istusin reedel kodus, kraamisin, pakkisin ja koristasin. Elu sai küll juba varem üsna umbes poole päevaga kokku pandud, aga igasuguste toiduasjade jäägid oleks mõistlik siin ära tarvitada. Otsakorral pesemistarbed võiks samamoodi hästi ära kasutada. Ja ma üldse tegelikult ei ole adunud, et mul on juba siin ka nii palju asju. Kingi ja riideid ja mantleid ja raamatuid ja vidinaid ja filme ja sada muud asja. Tulin ju omal ajal kohvri, seljakoti ja läpakaga. Hea küll, talveasjad ja muud lihtsalt asjad tulid ka hiljem juurde ja eks ma siin olen ka igasuguseid asju soetanud. Aga no tõesti. Mul on ainuüksi poolikuid söögiasjade pudeleid ja totsikuid ja pakke ja kuivaineid neli kotti + kastitäis, kusjuures ma ei ole nõusid ja maitseaineid näiteks veel pakkima hakanudki. Ärgem seejuures unustagem, et riistvara (potte, panne, kahvleid ja nuge) pean alles ostma minema, nii et seda ei saa ka sinna hulka arvata :). Riietest ja jalanõudest ma ei hakka rääkimagi, neid on kohe iseenesest siginenud :). Mina, kes ma arvasin tagasihoidlikult, et elan endiselt väga vähese träniga. Ma olen endas kohe pettunud. Samas ebavajalikku ei ole ju põhimõtteliselt siiski midagi...

Aga jah. Reedel pesin seega pesupulbripaki tühjendamise eesmärgil ära kõik, mis vähegi pesemist vajas. Triikisin ja voltisin. Pakkisin ja pakendasin. Laupäeval tuuseldasin terve päeva linna peal. Tellisin ära diivani ja pesumasina, need tulevad järgmisel nädalal. Siis ostsin kardinad ja nende ülespanemiseks vajaliku, lambikupli, diivanikatte, kühvli ja harja ja vetsuharja ja veel igasugust vajalikku kraami. Vahepeal käisin mitu raksu uues kodus asju ära viimas ja uuesti nurkasid üle mõõtmas. Saate aru, ma olen omast arust juba kõik seal ära mõõtnud, aga ma ikka ei olnud mõõtnud näiteks seda, kui sügav võib pesumasin olla. Nojah. Enivei, ma olen laupäevaga väga rahul, kuigi jalad lõid mul õhtuks suurest ringijooksmisest päris tuld välja. Pesumasina sain hea soodukaga ja diivan käib lahti kaheinimesevoodiks. Lauake on ka välja vaadatud, kummuti leidsin vist ka. Kööki on kardinaid vaja - ja vannituppa dušikardinat. Ja siis on kodu juba täitsa näitamiskõlbulik. Küll ma siis näitan teile enne ja pärast pilte kah. Riiulit ja lauda-tooli ja nagi ja mingit vaibakest on ka siis millalgi tarvis, aga nendega ei ole väga kiiret.

Täna käisin uues kodus kardinaid üles panemas ja küürimas. Kui me maakleriga inventuuri käisime tegemas, kirjutas ta kohusetundlikult iga asja juurde, et heas korras, aga must. No päris rokane ei olnud seal midagi, aga pesemist tahtis kõik. Pesin ära köögikapid, mille uksed olid suurest plätserdamisest enne üsna hallid, veel pesin ära aknad ja lõpuks käisin üle ka vannitoa. Sealt sain päeva kõige ägedama elamuse, nii et hakkasin lausa kõva häälega vautama. Ostsin nimelt mingisuguse loodusliku vahendi, mis lubas kaotada seinalt kollased veejäljed ja võtta segistilt lubjakivi. Ma muidu väga ei usu nendesse looduslikesse vahenditesse, aga pihustasin seda siis paraja annuse õige koltunud seinale ning kui ma käsnaga korra tõmbasin, jäi sellest järele suur selge ja särav puhas triip. No täpselt reklaamides nähtud viisil! Olin väga rahul. Sain seina kolme minutiga täiesti puhtaks ja segistilt lubjakivikooriku ära. Väga vinge! Suure efektiivsuse tõttu kahtlen nüüd toote looduslikkuses, aga no poogen. Töö sai igatahes tehtud :).

Vot. Aga kell on nüüd pea kuus saanud. Ma mõtlen, et lähen teen veel ühe katse magada. Jõin siin vahepeal teed, vaatasin näosaate videoid ja hängisin niisama. Äkki nüüd on mõtted vaiksemad ja lasevad magada :).

Hääd esmaspäeva teile, kes te kohe-kohe üles ärkate!
M.

1 kommentaar: