Seda nädalat pole justkui olnudki, aga ometi on see nüüd läbi. Vaadake, kuna homme on augusti viimane päev, siis kukkusid sel nädalal kõikide viimaste suviste pikkade tööde tähtajad ja nii ma siis nüüd vihtusingi neid ennastunustava hooga lõpetada. Ja täna saatsin viimase hiigelpika üllitise ära. Oi, oli hea tunne küll! Pikkkade (jah, piKKKade) tööde väljasaatmine on alati eriti rahuldustpakkuv, sest mingil varasemal hetkel tekib ikka tunne, et see töö ei saa kunagi valmis - no ja kui saab, siis on rahulolu ikka eriti suur :). Voh. Nii et süda sai kohe eriti palju kergem.
Veelgi toredam oli aga see, et kui ma järgmise töö ette võtsin, olin ma täiesti valmis selleks, et nüüd tuleb kõvasti hagu anda, sest ega selle tähtaeg ka mägede taga pole (noh, esmaspäeval). Aga kujutage ette mu üllatust, kui tuli välja, et olen mingil ajahetkel sellest 95% juba ära teinud. Ainult ca 3 lehekülge ongi veel jäänud - no ja loomulikult kontrollimine, kollaste kohtade likvideerimine ja ülelugemine. IRW. Hämmastav on ainult see, et ma ei tõesti ei mäletanud seda - muidu ma katsun küll võimaluse korral kõiki uusi töid kohe natuke alustada, et aimu saada, kui palju mul nende peale aega läheb, aga siis ma ka mäletan tavaliselt, kui kaugele ma nendega jõudsin :). See töö on mul muidugi juba väga kaua käes olnud, vahepeal tulid pikemad ja kiiremad tööd vahele ja nii ma siis ei mäletanudki enam, et olin selle suisa peaaegu ära teinud. Mh, kui imekena üllatus! Ma võiksin endale selliseid sagedamini korraldada :).
Vot, igatahes sellest johtuvalt saan nüüd nädalavahetusele rahuliku meele ja südamega vastu minna - ja nädalavahetus tuleb mõnus. Sõidan nimelt homme Nancysse Hellele külla - lobisema, plaane tegema, peaväljaku valgusetendust vaatama ja kooli mittealgust tähistama. Jee...
Veelgi toredam oli aga see, et kui ma järgmise töö ette võtsin, olin ma täiesti valmis selleks, et nüüd tuleb kõvasti hagu anda, sest ega selle tähtaeg ka mägede taga pole (noh, esmaspäeval). Aga kujutage ette mu üllatust, kui tuli välja, et olen mingil ajahetkel sellest 95% juba ära teinud. Ainult ca 3 lehekülge ongi veel jäänud - no ja loomulikult kontrollimine, kollaste kohtade likvideerimine ja ülelugemine. IRW. Hämmastav on ainult see, et ma ei tõesti ei mäletanud seda - muidu ma katsun küll võimaluse korral kõiki uusi töid kohe natuke alustada, et aimu saada, kui palju mul nende peale aega läheb, aga siis ma ka mäletan tavaliselt, kui kaugele ma nendega jõudsin :). See töö on mul muidugi juba väga kaua käes olnud, vahepeal tulid pikemad ja kiiremad tööd vahele ja nii ma siis ei mäletanudki enam, et olin selle suisa peaaegu ära teinud. Mh, kui imekena üllatus! Ma võiksin endale selliseid sagedamini korraldada :).
Vot, igatahes sellest johtuvalt saan nüüd nädalavahetusele rahuliku meele ja südamega vastu minna - ja nädalavahetus tuleb mõnus. Sõidan nimelt homme Nancysse Hellele külla - lobisema, plaane tegema, peaväljaku valgusetendust vaatama ja kooli mittealgust tähistama. Jee...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar