Küll mul oli tore nädalavahetus! Olin reedest pühapäevani Nancys, aga tunne on selline, et nädalavahetus oli vähemalt sama pikk kui kogu eelmine nädal. Jõudsime linna peal jalutada ja jälle igasuguseid häid asju kokata, suu vahtu lobiseda ja päris parajalt veini ära juua, piibukas käia ja valgusetendust vaadata, Williami töökaaslase ja tema sõbratariga pubis istuda, plaane teha ja täiesti planeerimatul kombel ka natuke šopata (hurraa, mul on nüüd seelik, millega sügisese ilmaga kõlbab tööl käia). Laupäeval avastasime, et pargis antakse tasuta kreegipirukat (tegelikult oli see mirabelle'idest, mida mina varem proovinud ei olnud). Oo - ja siis leidsime ka ühe rohenäppude turu, kus mul tuli jube tahtmine üks fuksiapuu osta. Kõndisin edasi-tagasi ja tundsin kiusatust, aga puu oli ikka päris puu juba, no kuidas ma seda transpordin? Lisaks oli ta natuke rääbakas ka... Nojah, aga kuna ma enam ei suutnud ilma fuksiata ühtegi sammu teha, siis tulime me selle peale, et lähme õige sellesse parki, kus neil igasuguseid kapsaid ja maasikaid linnainimestele näitamiseks on istutatud - et ehk leiame sealt ka mõne fuksia, kust saab võsukest näpsata. Neid pole nii raske tassida :). Mõeldud, tehtud! Ja me tõepoolest leidsime tervenisti kolm eri sorti fuksiat, nii et nüüd on mul köögis kolm võsukest vee sees juuri kasvatamas. Üks eriti ilus (topeltõiega) on kahjuks üsna niru olemisega, aga teised on täitsa normullid. Ehk saab neist asja! Oleks tore! Mul on nüüd nimelt fuksiavaimustus, ma ei teadnud neist enne kevadist Brüsselis käiku midagi, aga seal olid need kuninglikud kasvuhooned neist lõhkemiseni pungil ja ma nüüd otsustasin, et ma tahan ka sama palju sama ilusaid ja sama värvilisi fuksiaid. Voh...
Aga siin siis ka mõned pildid. Ma ei tea, miks, aga viimasel ajal on kõik mu pildid peaaegu eranditult öised... Vaadake siis terviseks seda võõramaa ööd!
Aga siin siis ka mõned pildid. Ma ei tea, miks, aga viimasel ajal on kõik mu pildid peaaegu eranditult öised... Vaadake siis terviseks seda võõramaa ööd!
Hei Maris! Tänud meiega oma ööelu jagamast! Fotod on küll väga-väga kaunid ja romantilised, tekib juba küsimus et kas ehk mõni paik ongi öiste tulede säras palju meeleolukam ja ligitõmbavam kui päevasel ajal.
VastaKustutaFloora transpeotimise teema tõi järjekordselt esile ühe Sinuga sarnase joone. Nimelt olen mina mestis oma truu rännukaaslase, noorema poja Ivoga ostnud, ära tassinud ja kohale lennutanud mitu märkimisväärses suuruses potitaime. Algas asi Egiptusega, kus Sharmi vanale turule sõites silmasime tee ääres palmikasvandust. Tagasi tulles kobisime taksost maha ja läksime sinna kaema, kuna äkki mulle tundus et polekski võimatu endale üks bugenvilleapõõsas soetada. Palme oli küll seal alates sõrmepikkustest kuni mitmemeetristeni, bugenvilleate valik väiksem, aga ära ostsime ühe heleroosade õitega isendi. Hahaa, naljakas oli see, et kui õhtul läksime Naamas pakkematerjali, pappkarpe küsime kohalikule turule, oldi meile valmis müüma tühje pappkarpe kümne- ja isegi sajakordse hinnaga võrreldes puukese maksumusest. No ilmselt pole ju täie mõistusega inimesed, kes tulevad Naama Bay Tsärgi, saunalinade ja kullapoodidega küllastatud turule pappkarpi ostma. Leidsime prügihunnikust tasuta taarat ja Ivo heitis tagasitulles ühele eriti kõva hinda küsinud mehele pakkumise, et võiksime neilegi müüa :). Bugenvillea on 3 aastat maikuus üleni õitemeres, kuigi alguses põdes. Türgist on toodud datlipalm ja kevadel Londonist kuninglik kameeliapõõsas. Ikka just sellist mõõtu, et parajasti kohvrisse ära mahub, ümber kõik soojad kampsunid.
Aga oma fuksiavaimustusega ajasid minugi Vargile, nimelt ehivad meie vana raekoda fuksiaklumbid ja ma pole veel leidnud sobivat momenti et endale võrseid virutada. Aga ma ei jäta!
Tõin Eestist Patricia Atkinsoni raamatud Prantsusmaa viinamäe rajamisest, olen hetkel suures vaimustuses kõigest viinamarjadega seonduvast ja ootan huviga su uut posti. Edu ja ole terve!
Hei Maris! Tänud meiega oma ööelu jagamast! Fotod on küll väga-väga kaunid ja romantilised, tekib juba küsimus et kas ehk mõni paik ongi öiste tulede säras palju meeleolukam ja ligitõmbavam kui päevasel ajal.
VastaKustutaFloora transpeotimise teema tõi järjekordselt esile ühe Sinuga sarnase joone. Nimelt olen mina mestis oma truu rännukaaslase, noorema poja Ivoga ostnud, ära tassinud ja kohale lennutanud mitu märkimisväärses suuruses potitaime. Algas asi Egiptusega, kus Sharmi vanale turule sõites silmasime tee ääres palmikasvandust. Tagasi tulles kobisime taksost maha ja läksime sinna kaema, kuna äkki mulle tundus et polekski võimatu endale üks bugenvilleapõõsas soetada. Palme oli küll seal alates sõrmepikkustest kuni mitmemeetristeni, bugenvilleate valik väiksem, aga ära ostsime ühe heleroosade õitega isendi. Hahaa, naljakas oli see, et kui õhtul läksime Naamas pakkematerjali, pappkarpe küsime kohalikule turule, oldi meile valmis müüma tühje pappkarpe kümne- ja isegi sajakordse hinnaga võrreldes puukese maksumusest. No ilmselt pole ju täie mõistusega inimesed, kes tulevad Naama Bay Tsärgi, saunalinade ja kullapoodidega küllastatud turule pappkarpi ostma. Leidsime prügihunnikust tasuta taarat ja Ivo heitis tagasitulles ühele eriti kõva hinda küsinud mehele pakkumise, et võiksime neilegi müüa :). Bugenvillea on 3 aastat maikuus üleni õitemeres, kuigi alguses põdes. Türgist on toodud datlipalm ja kevadel Londonist kuninglik kameeliapõõsas. Ikka just sellist mõõtu, et parajasti kohvrisse ära mahub, ümber kõik soojad kampsunid.
Aga oma fuksiavaimustusega ajasid minugi Vargile, nimelt ehivad meie vana raekoda fuksiaklumbid ja ma pole veel leidnud sobivat momenti et endale võrseid virutada. Aga ma ei jäta!
Tõin Eestist Patricia Atkinsoni raamatud Prantsusmaa viinamäe rajamisest, olen hetkel suures vaimustuses kõigest viinamarjadega seonduvast ja ootan huviga su uut posti. Edu ja ole terve!
Tead, seda olen mina juba aastaid rääkinud, et mõned kohad on öösel palju ilusamad kui päeval. Sellepärast mina oma magistritöögi öisest linnast kirjutasin, et ma olin ööst täiesti totras vaimustuses. Noh, siiani olen :). Aga nüüd ma lähen ikka märksa varem magama kui vanasti!
VastaKustutaVaat Egiptusest floora transportimine on muidugi huvitav! Kas see kohvris kannatada ei saanud? Mina olen ikka siiani Euroopast taimi kokku vedanud, see vähemalt pole nii ebaseaduslik ja siis saab neid õrnakesi käsipagasis või näpu otsas transportida :). Tundub hellem :). Muidugi minu kõige eredam selline mälestus seondub ühe roosipuuga, mis sai kunagi Amsterdamist ära toodud. See oli juba ikka täitsa suur, aga nii rääbakas, et hinnaks oli 5 euri. Toona olin reisibussiga ja sain puu pagasnikus Hollandist Eestisse sõidutada, kuigi pool linna jalutasin seal tookord turistide ees nii läbi, et puu oli potiga süles. Nüüd õitseb teine ülitänulikult maikuust oktoobrini ja on oma viis euri tuhandekordselt tagasi teeninud. Aga muidugi emme on meil ka Itaaliast toodud seemnest palmid üles kasvatanud ja üldse on meil päris palju väljamaalt koju toodud taimi... Jah, see on ka lõbus hobi! Aga fuksiavõsud mine näpsa kohe ära! Minul olid kolmest kaks nüüdseks väikese juurekese juba alla ajanud, need panin täna ajutisse potti. Lillepoest pole siinmaal võimalik lillemulda ja aukudega potti leida, nii et ma ei tea, kust ma need pean välja võluma. Ajutise (jogurti)totsiku sisse sain olemasolevate lillede potist natuke mulda igatahes näpsata, ehk ajab natukeseks asja ära ja ehk lähevad mõlemad lillekesed ka kasvama. Kolmas oli krõbisevaks paberiks ära kuivanud, aga kaks on ikka parem kui mitte midagi :). Ja millalgi järgmisel nädalavahetusel mõtlesin täiesti teadlikult suunduda lähimasse botaanikaaeda :). Et võib-olla ei jää kaks kaheks :).
Aga tore oli sinust üle pika aja elumärki näha! Ilusat suve lõppu sulle!
Hahaa, Maris, sa ei usu , ma ise ka ei usuks, kuidas see fuksiavõsude näppamine oli. Läksin lõunaajal linna, no vana raekoda asub kohe turuplatsi kõrval aga kuna täna turupäeva pole siis rahvast seal ka ei saali. Tundus, et aeg on küps...ja just siis kui olin käe sirutanud esimese ebaseadusliku fuksiavõrse suunas, !!!hakkas raekoja kell helisema! Ausalt, ma ikka täitsa ehmatasin.Aga no too lõi oma paar pauku ära ja mind ju otseselt ei seganud, niisiis pidasin loomulikuks edasi tegutseda. 4 käesirutust, ja saak kippelt käekotti. Ja kui siis kotiluku kinni vedasin ja astuma hakkasin, kuulsin eemalt politseiautode signaali. Tiidu-liidu, tiidu-liidu, ma lausa ahmisin õhku, mõeldes vaid ...et kuidas nad nii kähku pihta said!? See pole ju london kus kõikjal kaamerad üleval. Peaaegu oleks suu ammuli oma käte raudupanemist ootama jäänud, aga no siis ikka nagu kedagi ei ilmunud ja too tiiduliidu kadus ka hoopis teise suunda. Aga no see on küll ikka jumala mõrk sellest et ära mine võõrast vara himustama. ja minu puhul on see nagu aamen kirikus, et mulle sellised tumedad ettevõtmised ei sobi.Pean elama ausa kodaniku korralikku elu. Aga teadjad räägivad, et just varastatud võrsed pidid eriti hästi kasvama minema:). Loodame!
VastaKustuta