Jumal ja hambapasta

Kui te teaksite, kui ääääääääärmiselt muljeterohke reis mul oli! Mul oli kaasas üks mees, kes arvas, et ta on jumal, nii et ta muutis kõik päevad kohutavalt pentsikuks ja andis meile kõikidele ülejäänutele kõneainet kohe igaks vabaks hetkeks. Lisaks unustasin ma hirmus palju asju Eestisse maha - kõige olulisemana näiteks vaktsineerimispassi (see meenus mulle lennukis ning ma ei julgenud asjast isegi iitsatada, jäin vaid lootma, et ehk ei taha keegi seda näha) ja hambapasta (pesin kaks nädalat palja veega hambaid, õõõ :-D). Kohe iga päev tundsin millestki puudust :). Suvel Pariisist ostetud püksid (ja oma jala) tõmbasin lõhki (kas ma tõmban pükse nii järjekindlalt lõhki sellepärast, et ostan odavaid pükse, või tõmbaksin ma need lõhki pükste hinnast ja kvaliteedist olenemata?), siis sain puugi, panin järjekindlalt lahtise korgiga šampoonipudelit kotti, pillasin pluusi sopaloiku, nautisin äraütlemata toredate reisikaaslaste vahedast mõistusest kantud lustakaid vestlusi, sain teada, kui oluline on Aafrika kontekstis tsentrifugaaljõud jne jne jne.

Ja praegu näitab kanal 2 lugu ühest ekstsentrilisest vanaprouast, kes käis Viru Reisidega rändamas ja kes ööbis bordelliruumis, mille tantsuposti kohta väitis härra Männi, et tegu on tugipostiga :-D. IRW.

Täna mina rohkem ei kirjuta, aga jumalast pajatan ma teile varsti pikemalt! Hämmastav, milliseid inimesi ikka olemas on!

Sau,
M.