kolmapäev, 26. oktoober 2011

Elust ja olust. Eestis.

Küll need Etioopia memuaarid ikka võtavad mul kaua aega. Ise ka ei saa aru, miks...  Või noh, saan küll - ma lihtsalt teen kõike muud. Esiteks on praegu päris palju tõlkeid teha ja üleüldse, igasuguseid muid asju on ka  vaja ajada, nii et aeg muudkui läheb. Ma polnud näiteks sügiseks üldse valmis, ent nüüd paistab järsku, et ilma uue musta kotita ei saa enam üldse. Varsti tuleb hakata saabaste ja sügismantliga käima ja puha, kuid nende juurde valge heegeldatud kott ausõna enam ei sobi :-D. Teoreetiliselt oleks vaja ka jopet ja potentsiaalselt veel midagi, mida ma hetkel ei mäleta. Ainult kinnaste probleem lahenes täna valutult. Ühesõnaga, sügis on käes ja kuna kõik asjad on millegipärast otsas, läbi kulunud või kadunud, tuleb käia poodides - ja palju, sest kõik seni nähtud kotipoed on täis mingeid vormituid mõttetuid märsse jne jne jne. Sõnastikke olen ka jahtimas käinud, hädasti oleks vaja ühte korralikku Larousse'i, aga paistab, et selle pean hankima Tallinnast. Pärnu kesklinnast on kõik Apollod ära kadunud ja paraku ei ole Rahva Raamatus kohe ühtegi korralikku prantsuse keele sõnaraamatut. Ehk leian midagi Viru Keskusest või Solarisest... 

Kuigi ma eriti šopata ei armasta, pean tunnistama, et üks positiivne aspekt on Eestis poodlemise puhul küll. Nimelt kõik on hirmus odav. Ma ei andnud endale üldse aru, kui väga ma Luxi hindadega ära harjusin. Nüüd aga läksin ükspäev Steffi pitsat ostma ja võtsin rahakotist kümnese pluss veel peotäie münte, et saaksin kohe õige summa välja lugeda. Ma olin väga üllatunud, kui selgus, et pitsa maksis 6.90, ehkki ma ju veel tellisin ühe kallimatest. Luxis ei saanud restost alla 12-13 euri naljalt ikka kohe MITTE MIDAGI, nii et ma olin nüüd siin ka krõbedamaks hinnaks valmis. Heh, ja ühe sõnastiku juba eile ostsin - sellise korraliku, oma keelekombinatsiooni kõige parema... See maksis 7.90. Lust ja lillepidu.

Olgu, aga siis reisiplaane on ka vaja teha - vahetus tulevikus ei oota mind küll ükski reis, aga detsembri algusesse jääb Lõuna-India. Noja järgmise aasta kalendri paikapanemine käib ka praegu, ehkki eks see, milliseks tegelikkus kujuneb ning millised reisid ära langevad ja asemele kerkivad, paistab hiljem. Aga noh, põnev on see planeerimine ikka. Kõige sellega seoses on vaja jälle ka paari vaktsiini värskendada ning siis tuleb tasapisi hakata Indiat lugema... Esimese asjana võtan raamatukogust "Džinnide linna". Kohe, kui Tallinnasse jõuan. See oli nii hästi kirjutatud, aga ma ei jõudnudki seda viimati lõpetada.

Hih, ja lobisesingi nüüd siis välja, et lisaks asjaolule, et ma pole jõudnud Etioopiast kirjutada, pole ma veel Tallinnassegi jõudnud. Ju ma nüüd millalgi lähipäevadel võtan end ikka kokku, lähen vaatan oma vastremonditud toa üle ja sean end seal jälle sisse. Pühapäeval on niikuinii plaan Kariniga teatrisse minna (kui ma ainult mäletaks, mida vaatama :D), nii et selleks ajaks tuleb end ikka päälinna vedada. Tegelikult olekski juba täitsa tore sõpradega kokku saada, Mauruses kanasalatit süüa, üle pika aja kooriproovist läbi hüpata ja korterikaaslastega kohvitada. Meil on kodus kuulu järgi päris palju muutunud, ma kohe huviga ootan, milliseks see õhkkond meil siis nüüd kujuneb... Kooner on läinud ja tema asemel on sisse kolinud mitu muusikut ja kass. Äge!!!

Vot nii. Aga mul on täna igasuguste asjade tähtajad, nii et ma nüüd lippan. 
Homseni, 
M. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar