Rangelt võttes ei ole need muidugi päris esimesed, nägime Nech Sari rahvuspargis sebrasid ka eelmisel korral, aga siis olid nad nii kaugel ja kimasid meil muudkui eest ära, et kui mul poleks olnud korraliku suumiga fotokat, poleks ma neid eelmiseid sebrasid üldse korralikult näinud. Seekordne jalutuskäik Nech Saris kujunes aga hoopis ootamatuks. Esiteks oli rahvuspark enne meie seekordset minekut praktiliselt pool aastat kinni olnud - vihmade hooajal on see suletud niikuinii, aga praeguse hooaja alguses röövisid kaks kohalikku rahvuspargis turistidelt kotte ning selle vahejuhtumi pärast pandi park uuesti kinni. Seal ei käi muidu ka suuri horde, eks, aga meie grupp oli üle pika aja esimene, kes sinna nüüd oktoobris järsku jalutama läks.
Miks see oluline on? Aga sellepärast, et rahvuspargi loomad olid inimeste olemasolu puhta ära unustanud ja nad ei kartnud meid enam karvavõrdki. Nende karjad olid ka päris suureks paisunud, sest suuri kiskjaid pole seal rahvuspargis endiselt, ning tänu heale õnnele sattusime me kohe rahvuspargi kaldal maabudes ühele suuuuuuuuuurele sebrakarjale, kes parajasti jooma tuli. Neil oli seal pundis päris palju imenunnusid varssasid ja nad lasid meid endale NIIIIIII lähedale, et me käisime neil põhimõtteliselt suurema osa ajast 10 m kauguselt kannul. Selline hasart tekkis, et isegi vanemad grupiliikmed sai mäest üles ise seda märkamata. Alles tagasi tulles imestasid, et kas tõesti sai nii pikk maa maha marsitud. Oh... ühesõnaga, äge oli.
Etteruttavalt ütleksin siiski, et kui sebrade ja hippodega seekord vedas, siis rohkem me loomi praktiliselt ei näinudki. Ainult paar Granti gaselli vilksatas kauguses ja oligi kõik. Isegi krokusid oli järves vähevõitu. Aga no pole hullu, sebrad olid seda väärt!
Siin siis minu esimesed korralikud, põhjalikud ja suured triibulised!
Esimene hetk
Sebravarsad polegi mustvalged, vaid pruunvalged!
Triibumissi valimised
Sebrad jagunesid kolmeks karjaks ja meie ka. Mõned lihtsalt ei tahtnud vööni rohus mütata, aga need, kes seiklusi ihalesid, tegid minekut.
Saba asemel oleks nagu palmik
No nad kohe üldse ei kartnud meid! Meie seisime rajal ja nemad lihtsalt tulid otse meie peale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar