Tuli meelde seik sellest, kuidas me Etioopia põhjaosast pealinna poole tagasi lendasime. Istusime lennukis, olime veel paari kilomeetri kõrgusel õhus ja siis ütleb kapten järsku: "Hakkame valmistuma maandumiseks. Meeskonnaliikmed, palun avage uksed!"
Mõne hetke möödudes võttis ta end kokku ja parandas: "Vabandust. Meeskonnaliikmed, palun võtke istet!"
_ _ _
Ja kui nüüd juba lendamisest rääkida, siis tuleb mainida ka seda, et Etioopia lennukid on nagu linnaliinibussid - lendavad kogu aeg kindlat ringi mööda ja maanduvad igas lennujaamas. Meie läksime Lalibelasse sõitva lennuki pealt Bahir Daris maha, aga kui me hakkasime maha astuma, võttis stjuuardess mikrofoni ja teatas: "Oleme jõudnud Bahir Dari. Lennuk sõidab edasi Lalibelasse. Kõikidele reisijatele, kes soovivad siin maha minna, soovime head päeva. Kõik reisijad, kes soovivad Lalibelasse edasi lennata, palun, jääge maha."
Temagi mõtles enne pisut, kui end parandas: "Vabandust, palun jääge lennukisse."
_ _ _
Heh, ja lendamisega seoses sai nalja ka Addise lennujaamas. Nimelt ulatus seal põrandast välja terve suur kimp juhtmeid, mille otsa ma esiteks koperdasin ja mida ma siis varbaga sonkisin, et vaadata, millega täpselt tegu. Umbes täpselt samal hetkel teatati, et algab pardaleminek. Mina keerasin selja ja hakkasin astuma, aga üks meie grupi mees tõusis seal kõrval olnud pingilt ja astus ka täpselt sellesama juhtmekimbu otsa. Kõlas sisin, pauk ja plaksakas - ning kogu Addise lennuväli mattus pimedusse. Oli varahommik, nii et väljas oli niigi hämar ja lisaks sellele lülitusid nüüd järsku välja telekas, tuled ja kogu arvutisüsteem. Ega's midagi. Ja nii oligi. Kõik ülejäänud reisijad registreeriti ära käsitsi ja pabernimekirja alusel. Aga meil läks lennukisse minekuga nii kiireks, et me ei jõudnudki neile öelda, et elektrikatkestusi juhtuks neil vähem, kui nad juhtmeotsad korralikult ära peidaksid.
_ _ _
reede, 28. oktoober 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar