Suur ringreis

Ma nüüd istun oma peaaegu tühjas toas ja söön kell üks päeval hommikusööki. Emme ja Varno käisid nädalavahetusel siin ning viisid eile terve autotäie mu kraami koju ära, ratta sealhulgas. Sellest siis tühi tuba. Kohvritäis riideid veel jäi ja kodust sain asemele paar Etioopia raamatut, et ma jõuaksin end pisut jälle sellesse teemasse sisse lugeda, aga kõik vahepeal soetatud asjad on nüüd hästi ärapakitud pagasnikus kodu poole teel. 

Oi, ja kui te teaksite, kui imetore nädalavahetus meil oli! Me tegime hästi palju asju, eeskätt aga sõitsime ümbruskonnas ringi ja vaatasime kohti, kuhu muidu eriti ei satu. Tegime pilte, käisime poodides, olime Moseli ääres laagris, sussutasime grilli, magasime telgis, vaatasime Koblenzit ja mitut Moseli veinikülade strassenfesti, käisime Viandenis, Diekirchis Diekirchi õlut joomas ja Colmar-Bergis hertsogi päriskodu vaatamas, Maginot' liini Fermonti kindluses käisime ära, siis jalutasime Luxembourgis ringi, käisime kasemattides ja tivolis, imetlesime roosipuid jne jne jne. Me olime kõik need neli päeva hirmus tegusad, nii et tegelikult on mul tunne, et me tegime ära mitme nädala jagu asju. Sellest johtuvalt otsustasin ma täna ka kodus vedeleda (mul oli niikuinii vaba päev võetud), selmet näiteks Nancysse sõita. Nüüd seisab mul ees suur töö - katsuda otsast lõpuni läbi mõelda, mis tehtud sai ja mida me kõik teada saime. Pildid aitavad, aga neid on muidugi ka üsna palju (lisaks sõitsid pooled neist üldse emme fotokas koju tagasi :-D). Aga eks ma siis hakkan enda omi siin vaikselt järjepanu netti tõmbama ja memuaare kõrvale kirjutama. Saan veel vähemalt nädal aega mõnusalt mälestusi heietada :-D.

Laupäeval pean siit majast, muide, minekut tegema. Pisut kurb on. Nädalavahetusel kohtusin muuseas ka  meie maja uue omanikuga - selleks on üks hiinlane, keegi noorhärra Wang. Tema jutust tuli välja, et tal on kavas kolmandale korrusele ise elama jääda ja ülejäänud korrused ikka millalgi välja üürida. See on küll väga huvitav - ma ei saa enam üldse aru, mis mängu keegi mängib. Rosanna ütles ju meile, et uus omanik ei taha üürilisi. Muidugi mind ei puudutaks see enam niikuinii, enne tuleb ju remont ja puha... Selleks ajaks, kui ta üüriliste võtmiseni jõuab, olen mina ammu Eestis tagasi. Ja see uus omanik on üsna ebameeldiv tüüp ka, ma ei tahaks niikuinii tema juures elada. Üks teema, mis meil juba jõudis päevakorda tõusta, oli näiteks see, et teoorias oleks meie leping pidanud lõppema vastu neljapäeva, ehk siis täitsa keset nädalat. ("Teoorias" sellepärast, et tegelikult pole me siiani saanud ühtegi kirja selle kohta, et me paberil eksisteeriv tähtajatu leping on lõpetatud, rääkimata sellest, et kuskil oleks öeldud, mis päeval täpselt). Sellega ta aga nõus ei olnud, et me koliksime laupäeva hommikul (noh, keda huvitab, et inimesed nädala sees tööl käivad ja nii). Tema teatas, et kui me tahame siit laupäeva hommikul välja kolida, tahab ta selle eest 60 euri nägu. Hmpf, mu meelest on OK talle kahe päeva eest mingi mõistlik summa maksta, ehkki lihtsalt vastutulelikkus oleks muidugi veel toredam, aga 60 euri pole enam mu meelest mõistlik. No pagan, kui hotelli raha küsitakse, siis peaks siin hotellis pakutavaid teenuseid kah pakutama. Nii me siis pidasimegi temaga läbirääkimisi ja argumenteerisime, jõudsime lõpuks mõistlikumale kompromissile ja kõik on OK, aga ikkagi... Tal õnnestus endast väga ebameeldiv ja olukorda ärakasutav mulje jätta. Aga noh, ega ta ilmselt muidu nii noorelt endale Luxis maja saaks soetada, kui ta selline poleks... 

Hästi, a mis sellest ikka. Ma nüüd lähen ja hakkan piltidega tegelema, 

Järgmise korrani, 

M.