Ma olen õige mitu kuud korralikult kaks-kolm korda nädalas jõusaalis, korra nädalas vesiaeroobikas ja korra-paar rattaga sõitmas või ujumas käinud. Ja nüüd istun ma oma voodi peale, nii et kaks madratsialust voodipulka lähevad prõksti katki. Justkui ma oleks mingi sajakilone! Pange tähele, SIIANI pole seda veel juhtunud, nii et mis järeldused ma nüüd siis sellest tegema pean? Üleüldse, ja millal kogu see usinus vilja kandma hakkab? Hmpf, ainus märgatav tulemus on siiani olnud kahe kilo juurdevõtmine (mis on vist siiski loogiline, kui rasv vaikselt lihastega asenduma hakkab), aga mis mõtet on siis niimoodi korralikult aktiivne olla, kui kaalu sellest ainult juurde koguneb, ah? On ikka imelik see ilmaelu...
laupäev, 13. august 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Hei, Maris! Ära heida meelt! Ma mäletan kui mu lapsed väiksed olid siis neil oli selline kahekordne nari, no nõuka-ajal vist ainult selliseid saada oligi. Seal ka need ristlauad madratsi all, ja kuigi mu poisid on siiamaani piitspeenikesed, läks neid ristlaudu aga aja jooksul ikka mitmest kohast katki. Võibolla oli su magamisalus lihtsalt kehvast materjalist, ;)! Nii on hoopis toredam mõelda! Muide ma täna just jalutasin linna peal ja pildistasin ja vaatasin inimesi ja mõtlesin igasugu asju. Et siin Soomes inimesed hoolitsevad oma tervise eest ja tegelevad tervisespordiga ja toituvad tervislikult sellepärast et endal oleks hea enesetunne, ja (muide see on soomlastele hoopis olulisem) et jaksaks ikka kaua terve olla ja rea peal püsida et tööd teha!Eestis nagu mulle tundub et nähakse vaeva rohkem et hea välja näha, siis on kergem ühiskonnas toime tulla - ülemusele, vastassoole jne meeldida ja sõbrannadega kas samastuda või neile kadeduseobjektiks olla. SO. ennast nagu jäetakse kogu asja juures tagaplaanile. Kui ma siia tulin siis vestlesime kaastöötajaga soome elust jne. no soomlusest. Ta ütles et soomlased on ``käytännöllisiä`´, siis praktilised. no riietuses ja madalate jalatsite puhul, siin ei pea olema piitspeenike ja tehisküüntega kõpsking et elust läbi lüüa. Võid olla ümar, tehisküünteta, peaasi et korralikult puhas ja kaetud. Siin nad nii hullult ei aeroobitse, joogata jne. Aga samas paljud suveperioodil vahetavad teadlikult auto jalgratta vastu. Oh, teema libises käest. Ma lihtsalt tahtsin seda öelda, et kui oled selline tore tegus laia silmaringiga toimetulev noor inimene, siismiks peaksid muretsema kui just Twiggy mõõtu pole. Inimesed on ka erineva ehitusega, piltidel näed kena välja. Jumal, me polegi ju nii tuttavad et mul oleks ehk üigus sulle sellist kirjutist saata. Vabanda, kui halvasti käitusin, aga mina ootan su blogisid ikka suure huviga ja olen ka oma pojad su reisilugusid lugema pannud. Nii et kas osta tugevam magamisase või oota, oota - visadus viib sihile :) Tervitades, Katrin
VastaKustutaNojaa, ega ma tegelikult rohkem nalja pärast virisen :D. Tegelikult on tõesti voodi lauad eriti nirud, sest need pole kogupikkuses ühest lauast, vaid kahest poolest kokku liimitud ja mõni ime, et see keskkoht katki läks, kui ma täpselt sinna peale toetasin. Ja üldiselt - ma poleks küll vastu, kui paar kilokest kaotaksin, aga ma olen selleks liiga laisk, et nende olemasolu pärast meelt heita või hullu dieeti alustada. Jõle kole oleks niimoodi elada, kui midagi ei saaks teha ega süüa, sest "ma olen ju paks". Ma siin hakkasin jälle sportlikku elu elama küll, aga pigem sellepärast, et ma olen ikka kogu aeg trenni teinud, vahepeal olin lihtsalt paar aastat sant. Aga väljamaale kolides on teadupärast alati lihtsam end jälle käsile võtta ja elustiilis muudatusi teha, nii et see - ja Helle, kes mind paar korda kaasa kutsus ja nii uuesti maitse suhu tõi - ajendas mind jälle vaikselt spordiga alustama. Ega mul siin palju targemat niikuinii õhtuti teha pole ja siin on lausa lust näiteks rattaga sõitmas käia. See on lihtsalt naiselik edevus, mis mõnikord räägib, et spordist võiks siis väljanägemise osas kah kasu olla...
VastaKustutaJa noh, paari nädala pärast pean siit niikuinii välja kolima, nii et tugevamat magamisaset ma vist ei soeta :-D. Hmm... ja need järgijäänud poolteist kuud kavatsen ma veel visa ka olla :). Eks siis vaata, mis saab.
Aga aitäh lohutamast igal juhul!
Maris.