Ma ei tea, kas asi on selles, et on jaanuar, või selles, et mu elurütm on endiselt täiesti vales ajavööndis - või selles, et väljas on nii kole, hall ja tilkuv... Milleski igatahes peab probleem olema. Nimelt see probleem, et nii kole uimane ja kuidagi tardunud olemine on kogu aeg. Mul on tõlkida päris tore raamat ja selle tähtaeg on ka päris lähedal. Ainult et isegi see teadmine ei erguta mind krapsakalt ja rõõmsalt tööd tegema. Mitte midagi ei viitsi, mitte kellegagi ei viitsi isegi suhelda mitte. Isegi laulma minemiseks pidin end eile poolteist tundi koguma. Tahaks lihtsalt talveunne keerata ja ärgata üles siis, kui elu jälle rõõmsaks, tegusaks ja päikeseliseks muutub. Haa. Haa. Haa. Millal iganes see siis juhtub. Mure on ainult selles, et mingi osa mu ajust tahaks, et ma kohe ja praegu asjalik ja energiline oleks. Ei taha istuda arvuti ees ja klaasistunud pilgul ekraani - või aknast välja - põrnitseda. Aga kust võtta sädet, mis päevad jälle värviliseks teeks?
NB! Kohvi ei aita. Isegi väääääga palju kohvi ei aita.
Mina hakkasin D-vitamiini võtma ja pilt läks palju värvilisemaks :)
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta:) Mina mõtlesin, et mulle Mehhikos kogutud D-vitamiinist aitab. Aga vist ei aita. Võib-olla on see täitsa hea mõte kohe.
VastaKustutaVõõrutusnähud! :P
VastaKustuta