Mehhikos on 111 miljonit elanikku. Neist 15-20% on päris põliselanikud, 60-70% mestiitsid ja ülejäänud täitsa valged. Enamasti on nad hästi tillukesed, heal juhul minusugusele rinnuni, hästi omapäraste ja silmatorkavate näojoontega ja vaesed. Kohutavalt paljud tüdrukud elatuvad sellest, et kõnnivad päev otsa kaubaga ringi ja püüavad seda kellelegi maha müüa. Kui nüüd mina mõtlema hakkan, siis mina olen peale paari tunni pikkust läpakakotiga kõndimist väsinud, õlg tuikab ja pea hakkab valutama... Hellik. Noh, aga need tüdrukud. Nojah. Vaadake ise.
Muuseas, mina ei viitsi enamasti nende kaupa vahtida, sest need on neil nii üksteise otsas hunnikus ka veel (ja tihti peas ka kümme mütsi üksteise otsas), aga tänuväärselt kombel kohalikud ikka ostavad ka üht-teist nende käest. Vähemalt mingigi teenistus, eksole.
PS: ma ostsin ka ühe ilusa punase riidekoti Mehhikost, aga see annab nii kõvasti värvi, et isegi kui nahk on pisut niiske, saab see kohe väga punaseks. Kas keegi teab, kuidas värvi kinnistada saaks? Sest ilmselt kaua ta sellisel juhul punane ei püsi!
Järgnevad umbes kümme pilti on tehtud Zinacantani külas maailma kõige ilusama nimega linna San Cristobal de las Casase lähistel. Seal joonistavad tüdrukud endale pisikesena mustri ja siis edaspidi teevad kõik oma riided selle järgi. Ja nad on nii ägedad ja sinised. Üleni. Nagu sinilillekesed. Muuseas, nemad on seal kõik vanade maiade järeltulijad juba.
Tema on tüüpilise maiade profiiliga mu meelest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar