kolmapäev, 20. oktoober 2010

Etioopia karvased ja sulelised

Kui kodustatud ja kariloomad välja arvata, siis ega Etioopias eriti loomi pole. Noh, metsagi pole - kõik on maha võetud, söögiks lõkkesse virutatud ja maa põldudeks küntud. Ainult kirikute ümber veel on pisikesed metsatukad jäetud (Vana Testament nõuab nii), aga palju sinnagi siis loomi mahub - enamasti on seal saludes lihtsalt paar pärdikut ja kogu lugu. Rahvusparke on etiooplastel küll üksjagu, aga needki on enamasti esiteks rohumaad ja teiseks veel loomadest tühjaks kütitud, nii et tõele au andes peab Etioopias loomade märkamiseks ikka roppu moodi õnne olema.

Novat, sedakorda oligi meil mõnes mõttes päris palju õnne - rohkem kui eelmisel aastal näiteks, sest mullu olid Mago rahvuspargi teed nii ligipääsmatud, et seal jäigi käimata. Seekord saime sinna omajagu ikka sisse sõita ja nägime vähemalt kaugeltki üht tüügassiga ja paari vesipukki. Ja lisaks kaugelt nähtud loomadele andsid päris mitmed end meile päriselt "kätte" ka... Samas jälle mõned, keda me eelmisel aastal külluses märkasime, olid seekord end suisa ära peitnud - näiteks koolobusahvid. Ma nii kangesti tahtsin neistilusat pilti saada, aga nende plaanidesse see ilmselgelt ei mahtunud...

Üleüldises plaanis aga siis palun teile väike valik igasuguseid karvaseid ja sulelisi, keda meil sellel reisil näha õnnestus!

Kõige rohkem nägime igatahes dik-dikke, no oma pooltsadat kindlasti. Need on sellised väiksema krantsi suurused vilkad antiloobilised, keda seal iga tee ääres võsas paksult leidub.



Pärlkanasid oleme näinud mõlemal reisil.

Ainus rohepärdik, keda seekord nägime



Jajah, kõik kitsed pagesid vihma eest poodidesse ja laudade alla, aga see õnnetuke ei mahtunud kuskile...

On alles keel, ah?

Hmm, läksin söögikohas vetsu otsima. Vets, nagu näha, oli hõivatud.

Loch Nessi koletis? 

Kõige lähem asi elevandile, mida nägime. Kunagi olla seal neid nimelt elanud ja seetõttu ehitavad Dorzed oma hütid endiselt elevandi pea kujuliseks...

Peitepilt: otsi kõrkjatest üles kuninghaigur!

Kutsub ujuma?

Krokodille on kogu Chamo järv täis, nii et nende nägemisega polnud muret; jõehobud haigutasid aga seekord veel kiiremini kui varem, nii et me ei jõudnud ühtegi neist pildile püüda.
 
Chamo krokodillid on ikka jube pirakad, ma pole veel kuskil suuremaid näinud.

Koridoriga koda
 

 
Sebrasid meil näiteks eelmine kord leida ei õnnestunudki, nüüd aga ajasime neid rinnuni rohus oma tunnikese taga...



 
 
Mingi piiskopilinnuke sorgopöörise otsas...

Mina tahaks teada, kuidas puu selliste peletiste all katki ei lähe?

Proua Marabu

See kalamees põrutas kohe hobusega järve...

Stseen jalgrattaga

Tutvuge palun pühaiibistega!



No vähemalt KUNAGI on Etioopias ka sääraseid loomi leidunud. Nende sarvede kandjad olid vist oma liikide viimased isendid siinmail...

Oi, kus see kilpkonn pissis - nii kui kätte võtsin, kukkus pissima, pissis täis minu, maantee ja Kaido kah veel... Ja pange muuseas ka mu päevitust tähele!

Oi, kui te teaks, kui kiired need kilbud tegelikult olid! Neid ikka andis võsas taga ajada...
 
Kameeleon teed ületamas!



Kui ma rohelisemaks lähen, ega te siis ju mind ei näe???

Põgeneda, põgeneda, põgeneda...

Jah, igasuguseid elukaid läks üle tee.



Juhiks tähelepanu kõrvadele...

See oli täitsa värske termiidipesa. Termiite nägin ka sees - lõpuks ometi!

Ja peale sajandat proovimist sain lõpuks ka sellise pildi endast kätte, kuhu KOGU torn peale on mahutatud.


Ootab sööki. Restorani ukse taga.


 


Kangrulind ja tema kodu

See lihtsalt oli nii naljakas, neil on igal pool hästi palju Juuda lõvisid kujutatud, aga nad oskavad need kuidagi nii ilmekateks teha - see siin on jube kurvameelne, aga oli ka pilves lõvisid, skeptilisi lõvisid, kaisulõvisid, tobusid lõvisid ja silmi pööritavaid lõvisid...

Ühe pisikese karvase eeslipoja mina kunagi võtan!

 Lasta mägede lehmad

Kõige arvukamalt on sealkandis loomulikult kitsi. Siin üks Karo proua oma "määga".


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar