Vähemalt räägitakse nii. Ma ainult ei tea, kas see siis ka ikka paika peab, kui see tasa sõudmine lihtsalt süüdimatut venitamist tähendab, aga loota ju võib. Selles mõttes, et... pühapäeval sõidan juba ju ära, aga raamat tuleb enne ära tõlkida... Hmm, mul on vist "ainult" 250 lehekülge veel jäänud. Ja tõele au andes - ma võiksin ju tõlkimisele pühendada iga oma vaba hetke, aga selle asemel magan ma ikka kaua ja vaatan hoopis Hiinast rääkivaid dokfilme. Häbiväärne suisa. Ja siis tahan ma veel reisieelse päeva Türi laulufestivalil veeta... Ja mõned raamatud tuleks ka veel läbi töötada. Hirmus, hirmus.
Ja ma olen endiselt masenduses, sest ei tea, mis minust saab, kui mulle nüüd diplom lõpuks kätte antakse. [Sellest rääkides - ha-haa, sellel aastal ei kaitse meie osakonnast ka keegi oma magtööd! No saate nüüd aru, kui metsas võib see asi olla!] Aga ma olen ikka veel justkui seitsme heinakuhja vahele sattunud eesel...
Ega muud vahepeal jutunud olegi. Või siiski, Mali seltskonnaga tegime nädalavahetusel kokkutuleku ja grillisime liha ning vaatasime õhtu otsa pilte ja filmi. Hästi tore ja positiivne oli neid kõiki näha, see oli ikka täiesti hämmastav grupp - selline ühtne, hea huumorimeelega... ja kõik veel meditsiiniinimesed ka. Märkimisväärne. Vot, nii et ma sain lisaks veel mõned toredad pildid, mis nemad minust olid teinud. Kui ma ükskord peale Hiinat jõuan selle Mali fotoraamatu lõpetamiseni, saan sealt ka mitu tükki kohe kaante vahele panna... Mõistagi ma enne kokkutulekut seda valmis ei saanud... Kahjuks.
Aga hästi, praeguseks aitab. Ma nüüd lähen tõlkimise asemel hoopis vanni :-D.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar