Hansapäevad

Jajah, mul on siia Hiina pildidki üles panemata, aga samas on siinpool sood kogu aeg nii palju käimas, et Hiina reis ise tundus olevat seitse aastat tagasi. Ja pilte on ka sellest värskemaidki juba palju... aga ma panen praegu siia lihtsalt kirja, mis tehtud on ja kunagi üritan siiski piltideni ka jõuda...

Nojah, et siis... jaanipäev oli vahepeal - möödus suhteliselt välismaalaste tähe all. Kogemata kombel õnnestus mul vahetult enne Emilia tulekut Christine'ile - mu magistritöö juhendajale, kes vahepeal Saksamaale elama kolis - otsa sattuda ja nii kutsusin ma tema ja ühe ta sõbranna ka enda juurde. Noja nii siis läkski - saunatasime, grillisime, tegime lõket ja käisime Are pargis jaanitulel.

Novat ja eile õhtul hakkasid Hansapäevad pihta - avatseremooniat sai kodu juurest garaažide katustelt vaadatud ja siis öösel ka natuke ringi trambitud. Kõigepealt vaatasime keskaegseid tantse ja mõõgavõitlust, aga see nägi suhteliselt niru välja - valgustus oli jõle halb ja üldse käib mulle nüüdse Vallikääru juures närvidele see, et seal on ekraanid... ma kohe automaatselt vaatan ekraani, mitte esinejaid endid... No igatahes, pärast üritasime minna teatraliseeritud jalutuskäigule Pärnu vanalinna, aga seal oli hirmus palju rahvast ja näitlejad rääkisid jube tasa... Niipalju oli sellest kasu, et nägin oma põhi- ja keskkooliaegseid klassiõdesid päris mitut... hiiglama tore oli tegelikult. Meil ei olnud toona eriti ühtne klass, aga nüüd oli täitsa muhe niimoodi juttu puhuda pisut ja kuulda, millega nemad tegelenud on ja puha... Sellegipoolest, jalutuskäik nii kütkestav ei olnud, et me seda kaua oleks kannatanud, mistõttu sai mindud ka Jõmmu lotja otsima ja varjuteatrit jahtima. Varjuteater oli tegelikult hirmus äge, aga mina ei tea, miks mind see aasta kõik sääsed nagu eriti armastavad... ma ei suutnud seal kaua paigal istuda, vaid juba mingi poole ühe paiku sai koju rettu tuldud. Jalad on mul nüüd nagu mingitel leetreid põdeval jõmpsikal - üleni punasetäpilised ja sügelevad hullumoodi.

Täna oli aga palju toredam - laadad olid juba pihta hakanud ja igasuguseid kontserte oli ka ägedaid. Näiteks üks oli hästi tore - rahvariiete lugu. Ma enam ei mäleta, mingid näitlejad tegid seda. Põnev, ma sain kohe päris palju targemaks - ma polnud nimelt kunagi suuremalt juurelnud, miks me rahvariided just sellisteks kujunenud on. Nüüd sain teada! Tansuansambel Tuurit-Tuurit oli ka hästi äge, hirmus hästi tantsisid - ja sellise mõnuga kohe, et lust vaadata. Homme on nad ka mingis tantsuetenduses osalised, kindlasti lähen vaatama kohe. Viiulikoor (hmm, viiulikoor?) oli täitsa OK asi - see oli tore, et igasuguseid tantse ka õpetati - reilenderit ja puha! Öölaulupidu oli kuidagi... lühike :D. Lodi osutus seest üllatuslikult avaraks. Noorkuu kontsert oli muidugi hea nagu alati. Nuumenist oli mul enne tänast kontserti kuidagi parem arvamus - too esimene kord, kui ma neid kuulsin, oli neis kuidagi rohkem särtsu, täna olid nad seevastu kuiski tuimemad ja kõik lood olid ühesugused ka mu meelest. Aga võib-olla ei olnud nad veel Vallikääru suuruse lava jaoks küpsed või sobivad lihtsalt väiksemale lavale paremini. Hmm... Siis nägin ma veel umbes kolme inimest, kellega mul õnnestus pikad jutud ära rääkida, aga ma ainult oletan, kes need küll olla võisid - no see on see häda, kui ma liiga paljudega koos reisil käinud olen. Ahjaa, vana trennikaaslast tema kuuvanuse titega nägin ka. Ja juba mitu päeva olen ma järjest Sütevaka direktorit näinud, lisaks veel me kunagist muusikaajaloo õpsi, põhikooli matemaatikaõpsi ja igasuguseid muid tegelasi, kelle olemasolugi ma olen jõudnud ära unustada. Nii vahva iseenesest... Tekitab kohe tahtmise sügisesele Sütevaka vilistlaste kokkutulekule piletid ära osta :-D.

Hästi, aga kell on pool kaks läbi ja mina tahtsin juba kümneks jälle minekuvalmis olla, nii et tuttu ruttu...

Pakaa praegu,

M .