Seekord lähenesin ma asjale uudselt ja huvitavalt - mu selleks Hiina reisiks ettevalmistumine toimus paljuski filmide ja videote kaudu. Tean-tean, ameeriklased on ammu kohustuslikku kirjandust eelistanud filmide kaudu "lugeda" [USAs olles viidi mind actually linna raamatukokku, mis osutus olevat videolaenutus. Selle seinal oli "Tuulest viidud" filmi poster ja siis mulle uhkusega räägiti, kui kuulus FILM see on...], aga üldiselt eelistan mina siiski iga kell filmidele raamatuid. Aga ma otsustasin, et kui keskmine dokfilm kestab kolmveerand tundi ja keskmise raamatu läbilugemine võtab mul vähemalt päeva, on ajavõit seekord filmidele keskendudes tohutu. Hiina on ju ise nii übersuur lihtsalt, et siin tuleb "massiga" lüüa :-D.
Ühesõnaga, ma üritasingi parajasti sotti saada, mida ma siis kõik ära olen vaadanud ja siin on tulemused (äkki keegi tahab ka kunagi selle riigiga pistmist teha):
Kõigepealt tuli telekast kuueosaline lühisari Wild China. See oli päris äge, aga see keskendus pisut liiga loodusele - mingitele veidratele looma- ja taime- ja linnuliikidele, mida me suurima tõenäosusega niikuinii ei näe. Noh, pandasid Shanghai loomaaias siiski. Aga jah, minule meeldisid eelkõige viimased paar osa kõige enam...
Edasi tuli telekast neljaosaline lühisari esimees Mao elust. Ma nime ei mäleta, eesti keelde tõlgiti Esimees Mao. See oli natuke liiga ajalooline ja uimane, inimest kui sellist eriti ei portreteeritud, ikka poliitikat ainult. Aga minu meelest oli sellest filmist saadud infist kõige toredam see, kuidas Mao otsustas ühel aastal kuulutada rahvavaenlasteks pääsukesed, sest need sõid põldudelt vilja ja viljasaak polnud siis Mao meelest piisav. Saatis pool miljonit intelligenti linnast maale ja käskis neil elavaid hernehirmutisi mängida. Need keksisid põllul niikaua ringi, kuni pääsukesed kurnatusest surnult maha kukkusid. Hurraa, plaan täidetud. Aga siis selgus, et sitikad, keda pääsukesed eelnevalt hävitanud olid, sõid palju rohkem vilja ära kui pääsukesed. Mis siis järgmisel aastal tehti? Kuulutati rahvavaenlasteks lutikad... Noh, hindeks üldiselt 3,5.
Siis vaatasin ma Lonely Planeti mitmeid filmie: Beijing City Guide - see oli muidu päris tore, aga mulle see tüdruk eriti ei sümpatiseeri, kes Hiinat tutvustab. Aga kõik olulisemad kohad käis ta läbi ja rääkis suhteliselt asjalikku juttu. Ultimate China - seda vaatasin ma üsna alguses, aga pärast selgus, et see on kokku pandud kõikide teiste LP Hiina dokfilmide lõikudest. Petekas natuke seega. Aga kordamine olla tarkuse ema ja ega see paremate lõikude ülevaatamine mul kindlasti mööda külgi maha ei jookse. Järgmine oli igatahes South-West China - see puudutas mind suunitluselt kõige vähem, aga sellel oli teine nö saatejuht, tema meeldis mulle rohkem. Ja see, kuidas nad mööda Yangtse jõge käisid, oli päris tore. Siis vaatasin ära Central China - seal räägiti natukene Shanghaist hästi huvitav Xi'ani lõik oli selles filmis... Ahjaa, ja Lonely Planeti oma oli veel ka Hong Kong & Taiwan, aga see oli selline mittemidagiütlev - poleks ma märkmeid teinud, poleks mul isegi meelde tulnud, et ma seda ka näinud olen. Ühesõnaga, kõige ebahuvitavam LP filmidest. Aga muidu on LP kvaliteet kõrge nagu alati. Tasub vaadata :P. Hirmus tore oleks, kui ETV hakkaks nende neid reisifilme iganädalaselt telekas näitama - nad vist on 13 hooaega juba teinud 45-minutilisi reisifilme igast maailma nurgast ja need on hästi põnevad...
OK. Siis võtsin ma ette National Geographicu tehtud filmid. Nende Hong Kong: Megacities oli päris põnev - päris tore oli näiteks teada, mida Jackie Chan kõike oma kodulinnas teinud on ja puha. Ja see HSBC pangahoone lugu... Muuseas, ma pean ausalt tunnistama, et mul ei olnud aimugi, te HSBC tähendab Hongkong & Shanghai Banking Corporationit. Ma olin kogu aeg olnud õndsas veendumuses, et see on näiteks mingi UK pank... Võta näpust! OK, aga siis National Geographic oli veel teinud filmi Chinese Megabridges, mis oli selles mõttes kasulik, et rääkis Shanghai sildadest... Tuleb tunnistada, et hiinlased on hiigelsildu, supertorne ja muid superasju ehitanud nii palju, et pea hakkab valutama, kui nendele mõelda, aga tore üritus on NG-l neid siis pisut üksteisest eristada püüda. NG-lt pärines ka Forbidden City: the secrets, mis oli, huuuuuu, nagu ajalooõpik. Hästi sisutihe ja põhjalik - aga konkreetselt väga kasulik ka! Sellel peaks kuulu järgi olema teine osa veel hiljutistest restaureerimisprotsessidest ja -leidudest, aga seda ei õnnestunud mul kuskilt leida... Siis on NG-l selline sari nagu Megastructures - selle raames oli üks seeria pühendatud Shanghai linnale (China's ultimate port) - rääkis sellest, kuidas hiinlased jälle ühe superehitusega hakkama said ja Shanghai külje alla maailma suuruselt teise konteinersadama rajasid, selleks kunstliku saare ehitasid ja maailma pikima silla ka veel tegid. Oeh... nendest superehitistest on mul tegelikult suhteliselt kõrini juba... Kui nüüd päris aus olla, on sellest sarjast mul üks osa veel vaatamata - Shanghai supertower, aga ma ükskord juba alustasin seda ja see oli hirmus jama. Noh, ühesugused pilusilmad igas osas, kes räägivad, kuidas nad täpselt tegid maailma kõige suurema asja... eks ma katsun täna öösel ära vaadata. Magamise aega niikuinii vist täna ei jää... Aga üldiselt olgu öeldud, et mulle meeldivad LP filmid rohkem kui NG omad, kuigi neil pole ka mitte vähimatki häda ja kasuks tulid kindlasti. Ahjaa, megastruktuuride sarja Building Green Beijing on mul ka veel vaatamata, aga millegipärast ei näe ma sellel pilti, ainult heli kuulen... Eks ma kuulan selle ka läbi millalgi, aga... tahaks ju pilti ikka ka näha.
Nii. Discovery film oli teinud suure pika filmi nimega The Great Wall, mis oli vahva. Ainus häda oli see, et nad rääkisid konkreetselt müüri viimasest ehitusfaasist Mingide ajal, aga müüri on ehitatud palju varasemast ajast alates. Et jättis nagu veits vale mulje. Aga kui seda teada, siis väga kõnekalt saab selgeks kogu värgi, mis ja kes ja miks ja kus jne.
Siis oli hästi megaäge dokfilm Legendary Sin City: Shanghai. See oli tegelikult kolmeosaline seeria, teised osad olid pühendatud Pariisile ja Berliinile, neid tahan ma ka kunagi vaadata, kui rohkem aega on. Aga oh, see viis täiesti kohe sellesse linna pahelisuse kõrgaega sisse, nii olustikuline oli - ja samas hästi huvitavad intervjuud olid ja... Oi, see oli vahva!
Neljaosaline sari Hiinast oli ka tehtud koomik Paul Mertoniga - ma alguses mõtlesin, et koomiku tehtud, niikuinii pole midagi väärt, aga tagelikult tuli välja, et hirmus hea huumorimeel oli lihtsalt tüübil ja muidu käis ta igati huvitavaid pisiasju vaatamas ja proovimas... Väga meeldis! Esimene osa oli Pekingist, neljas osa Shanghaist, vahepealsed on veel vaatamata - need räägivad Kesk- ja Loode-Hiinast.
Ja siis tuli telekast paar päeva tagasi Shanghai akrobaatide koolist rääkiv dokfilm, mis oli ka hästi huvitav, aga hästi jõle. Vaesed lapsed... Mis rõõmu nemad peaks elust saama, kui neid juba seitsmeaastaselt niimoodi treenitakse, et nad saavad sõimata, et nad süüa tahvad, et neid koju ei lasta, sest nad söövad seal endale 1,5 kilo juurde ja et nad hommikust õhtuni niimoodi trenni teevad, et pangedena higi tilgub... Juhtumisi lähme meie ka Shanghais nende esinemist vaatama. Enam väga ei tahagi... :-D.
Nii, nüüd vist on dokfilmid ammendatud. Ma muidu plaanisin hulka Hiina mängufilme ka vaadata, aga üldse pole aega olnud. Suzhou Creek oli hästi hea film - selline tõsine-hea, kurb ja natuke nagu realistlik muinasjutt. Eile vaatasin seda hommikuni. House of the Flying Daggers ootab järge ja The Last Emperor ka - toda viimast ma olen kunagi tegelikult näinud, aga mõtlesin mälu värskendada ja uuesti üle vaadata. Miks ta ainult peab 3,5 tundi kestma??? Mul hakkab oma uneajast kahju sellele mõeldes :-D.
Aga vot nii... mingi kolmekümne ringis vist tuli kokku seda kraami, kui doksarjade iga osa eraldi filmiks võtta (ja 40-50-minutistena nad seda ju on) ja neist umbes viis on veel vaatamata, aga mul on kuri plaan need enne pühapäeva hommikut jõuda läbi käia... Et siis jah... Aga väga äge oli! Päris toredaid filme on ikka tehtud!
Ma nüüd sünnipäevale...
Pakaa,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar