Sherlock Holmes, kebab ja vetsupaber

Jajah, ma pidasin vaikselt plaani, et tahaks selle ära näha - ja eile õhtul jõudsingi kinno! Millegipärast oli mul treilerist arusaam, et eks see üks jabur film ole, aga tegelikult oli see kohe minu meelest üks ägedamaid Sherlock Holmesi kehastusi, mida allakirjutanud silmad näinud on. Holmes muidugi polnud selline, millisena Doyle teda kujutas - raamatus poleks kuidagi olnud võimalik, et tema rahumeeli magab ja siis Watson ja Irene istuvad ja tema ärkamist ootavad - ikka vastupidi oleks olnud. Ja üleüldse - Watson oli kole teraseks ja sihukeseks kaklusvennaks tehtud. Ilmselgelt söötis Holmes talle deduktsioonide käigus kõik vihjed ette, aga arstivennike suutis nende põhjal ikka järeldusi teha väga hästi. Ja üleüldse pakkus Watson Holmesile kena konkurentsi mu meelest selles filmis. Vahepeal, kui Holmes Irenega miilustama jäi, läks Watson suisa ise kurikaela taga ajama... mis lõppes, tõsi küll, üsna traagiliselt, aga siiski :-D. Ei no igatahes, väga lustakas film oli. Ja milline huumorimeel... :-D. Inglise huumor see just nüüd ei olnud, aga lõbus, väga lõbus!

Kinost tulles otsustasin järele proovida selle kebabikoha, mis Narva maanteel juba pelmeenika kõrval tükk aega olnud on. Ma polnud kunagi sinna sisse astunud ja eile õhtul siis proovisin - kange kihu oli uuesti kohe välja ka tulla. Tühi kui kell, aint mingi 6 pisut kummalise välimusega venkut ajas leti taga juttu. Minu sisse astudes võtsid kõik joondu ja pingutasid siiski tähelepanu, et mu tellimus vastu võtta. Küsisin veiseliha kebabi, mille peale nendel omavahel vaidluseks läks, et mida ma siis täpselt tahtsin... Hea küll, hakkasid lõpuks tegema mulle kebabiwrapi. Kaua tehtud kaunikene võiks selle peale öelda - ilmatu aja ootasin... aga ossa, mis nad mulle siis selle peale pihku andsid! Terve suure lavaši võtsid, mässisid selle kraami täis ja kokku tuli nii jäme junn, et mu mõlemad käed ei ulatunud sellest ümbert kinni võtta. Kodus jõudsin ma tunni aja jooksul sellest kolmandiku ära süüa, ülejäänu ootab kapis seda, kuni kõht jälle midagi mahutama hakkab... Maitse - noh, seda ei anna kuidagi võrrelda Pariisi Ladina kvartalis tehtavate kebabidega ega ka mitte Ateena omadega, aga üleüldises plaanis ei olnud see ka kõige halvem kebab, mida ma saanud olen, nii et... Neljakümne krooni eest kohe kaheks päevaks põhiroog kodus olemas :-D.

Muide, hoopis teisest valdkonnast - ma ei kannata neid vetsupabereid, mis on kõvad ja libedad, nii et kümme korda tuleb pühkida, ja samas nii õhukesed, et neljakordseks tuleb see õnnetu paber pakkida, et näpp neist kohe läbi ei läheks. Just selliste peale on meil nüüd siin ühikas üle mindud. Urr... Hea külg on asja juures see, et need vähemalt ei saa otsa enne, kui koristaja uuesti tuleb - need on nii suurtes rullides ja ilmselt nii mõnigi on juba oma vetsupaberile uuesti üle läinud. Mul on kahtlane tunne, et teen seda isegi. Ahjaa, ning kui juba vetsupaberist juttu tuli - miks, kuradi pärast, 97% maailma hotellidest vetsupaberi hoidja vannitoas vetsupoti taha seina külge topitud, kust seda paberit ennast kaheksaks väänamata kuidagi kätte ei saa? Seal Tais andis ikka võimelda, ühel juhul oli see kohe otsapidi valamukasti taha paigutatud! Ma saan aru, et usk käseb, et mõned inimesed end iga kord peale asjatamist hoopis peseksid, aga kui on hotell, siis võiks ikka mõelda, et väljamaalased kasutavad paberit, nii et see võiks olla poti peal istuva inimese mugavas käeulatuses...

Hästi, nüüd on minek.

M.