Kool on tühjaks kolitud. Nagu TÄIESTI tühjaks kolitud, isegi stende pole enam seina peal ja elektrit. Ja elektroonilisi lukke, nii et keegi enam vanasse majja sisse ei saa. Internetti ka pole, kes seda ikka seal kasutaks. Aga tänu sellele pole seda ka ühikas jõuludest saadik olnud. Hurraa. Täna pidi kooriproovgi tänu sellele, et koolis enam midagi-kedagi ei liigu olema Toompeal, aga no tutkit - sisseelamine ja ümberkorraldustega harjumine võtab ilmselgelt kõigil palju aega. Ei olnud neil olnud meeles meile ruumi bronnida, hoopis rektorit valiti sealses saalis. Nagu ülla-ülla, kelle vahel nad üldse valivad? Ainult üks kandidaat ju oligi ja tema teistkordne ametissevalimine on 120% kindel ka :-D. Mida iganes...
Eile käisin ooperis üle hirmus pika aja - "Cosi fan tuttet" vaatamas. Sellest ei jäänud mulle eriti palju positiivseid elamusi, aga et keegi ei saaks pahandada, miks ma kogu aeg vingun ja arvustan, siis ütleme nii, et lavakujundaja oli suurepärast tööd teinud. See mulle tõsiselt meeldis, vahva oli. Kõik muu - ajas haigutama. Ja laupäeval siis nüüd saan lõpuks ära näha "Kolme musketäri" balleti, mis pidi kuulu järgi hästi krapsakas olema. Vahva!
Ujumas käisin täna. Nii hea oli kohe, õuest külmast tulles tundus basseinivesi kohe eriti soe olevat... Ega ta just külm olegi, a kui väljas on soem, siis on ikka nii hetkelist harjumist vaja enne karsumm sisse hüppamist vette; nüüd sai aga kohe mõnuga vajutud sooja vannivette... :-D. Ja ma märkasin, et on toimunud mõningane edasiminek - Taimaal sai ka üksjagu sulistatud, nüüd jõudsin siin kohe päris palju kiiremini ja üksjagu pikemaid distantse katta. Nagu veerandi jagu rohkem tegin neid edasi-tagasi otsi kui tavaliselt, kusjuures aega läks ikka sama palju, kui muidu...
Rohkem ei tulegi meelde, vahepeal on küll jälle palju juhtunud ja alles mul oli plaan nii mitmest asjast kirjutada, aga kõik mõtted on jalutama läinud kuskile kuidagi. Uni hakkab tulema - ma ikka vist hakkan vanaks jääma. Sealt Mehhikost tulles elasin kaks nädalat täiesti hirmsas ajavahes, nüüd ka... Mitte, et mul oleks midagi vara üles tõusmise vastu, aga naljakas on kogu aeg juba üheksa-kümme ära kukkuda. Varemalt ei teinud ajavahed mulle midagi... Samas, varemalt ma käisin ka sellistes maades, kus ajavahe oli heal juhul 2 tundi :-D. 6-8 on kergelt teine tera tõesti... Eks me näe, millal ma jälle lõunani magada suudan... Siiani olen iga hommik ilusti kõpsti enne üheksat jalul olnud.
Aga ega's midagi, tuttu ära...
Ööd,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar