Pähh. Mul oli just praegu järjekordne kogemus teemal, et suuga teeb suure linna ja kui lõpuks tegemiseks läheb, siis visatakse peale esimest ebaõnnestunut (oodatavalt ebaõnnestunut seejuures) katset asi nurka ja ongi tühi töö ja vaevanägemine. Nukker. Ajas tuju kohe täiesti ära. Kuigi ma ei peaks laskma ennast sellest häirida. Vist. Ühesõnaga tegelikult on nii, et inimesed lihtsalt räägivad, ise üldse teadmata, kuidas asi tegelikult on ja ilma reaalsusega kokkupuutumata ehitatakse üles mingid hullud teooriad. Ja siis lööb reaalsus täiesti ootamatult kõik segi ja siis on kaos ja kari peata kanasid. Masendav. Ja eriti masendav on see, et mõnikord ma muutun sinisilmselt naiivseks ja jään neid lennukaid ja raskestiteostatavaid (aga võimalikke, lihtsalt vaevanõudvaid, saate aru jah) teooriaid-mõtteid uskumagi, kuigi ma peaks juba targem olema - nagu ma poleks piisavalt paljude inimestega kokku puutunud juba.
Äh,aga ma nüüd unustan selle ära ja loen hoopis kaks peatükki ja kell seitse teeme väikse peo-eelse peo :D Tuju tuleb jälle üles saada :D Ja siis on õhtu! Huvitav, kaua meil sedakorda läheb? Eile tegime me igatahes veel kolmveerand kaks öösel Estonias peaproovi nii et mühises... Küll on tore, et mina muidu ka suht öise eluviisiga inime olen :D Seal oli üksjagu selliseid, kes pidid kell seitse hommikul tööle minema... Aga igatahes, üritus ise kui selline peaks lõppema pool üksteist, eks siis näis, mis edasi juhtub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar