Tänane hommik oli absoluutselt rabav, ma loodan, et sellest mingit reisiennustust ei saa.
Kukub telefon ilgelt võõra häälega pinisema - ronin lae alt alla, vaatan, et ühe sõbrantsi sünnipäev, vajutan kinni, ronin tagasi.
Saan kolmveerand tundi magada, heliseb äratus, vaatan kella, aru ei saa, ronin voodist alla - siis selgub, et toanaabri oma. Ronin voodisse tagasi.
Saan pool tundi magada, heliseb äratus, sedakorda minu oma. Ronin alla. Panen kinni. Ronin üles.
Jõuan üles, saan korraks silma kinni. Telefon heliseb. Hakkan alla ronima, vahepeal on aga voodi alumisele äärele käkra sattunud mingi tekiniru, mis mul sujuvalt jalge alt ära libiseb - kukun alla. [Ma elan narivoodis, kui keegi ei mäleta]
Siis läks uni ka ära.
Urr. Käsi on nüüd üleni sinine ja poolteist tundi magamist raisus. Olgu see viimane kord, kui ma kellegi sünnipäevameeldetuletuse kella üheksaks panen, kui see on ainus päev, kus ma kaua magada tahan! Urr. Täitsa kohe nõme.
Ahjaa, leib läks ka hallitama...
Aga pidu oli tore ja ma nüüd lähen pakkima hoopis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar