No pagan, kes seda ennem on näinud, et kui üliõpilane jätab loengusse minemata, helistab õppejõud kakskümmend minutit peale loengu algust ja küsib meeldivalt, et kus sa oled... ning röögatab siis: kobi kohe tundi, ma kavatsen nüüd rääkimist alustada!
Enda õigustuseks (igaüks oskab jube hästi õigustusi välja mõelda, ma saan aru) tuleb öelda, et mul on selle aine punktid olemas ja rangelt võttes ma ei pea seal kohe mitte sugugi käima, aga siiani olen ma puhtast kohusetundest kohale ilmunud, sest see on muuhulgas ka tõesti huvitav loeng ja noh - meil ei ole just palju rahvast kursusel, nii et teistel ka parem, kui ühe-kahe inimese asemel kuus kõrva loengut kuulamas on. Aga kuna praegu löövad kõik tähtaja- ja ülesandelained mul pea kohal kokku ja nii palju tööd on vaja enne järgmist nädalat ära teha, ilm on jubehirmuskole, väsinud ka olen ja täna oli koolis niigi pikk päev, tulin ma koju ära tööd tegema ja otsustasin selle õhtuse MITTE KOHUSTUSLIKU loengu sinnapaika jätta. Urrrrr. Praeguseni. Urrrrr. Aga eks mul vist enam ei jäägi muud üle, kui vihmaga välja kobida ja minna kuulata, mida neil siis öelda on. Sedakorda suurima tõenäosusega personaalselt mulle mõeldud juttu, sest vaevalt, et keegi oleks võtnud vaevaks mulle helistama hakata, kui kasvõi mõni inimene seal kohal oleks olnud... No tõeliselt minge sinna kohta ka kõik!!! Ma olen magistri teisel kursusel ja minult nõutakse esimest korda puudumise põhjendamist, kurat, isegi keskkoolis oli meil puudumisõigus... No tõesti, sõnatuks võtab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar