Vaikus

Blogis on vaikus, sest mul on puhkus ja külalised. Tõsi küll, PRAEGU rangelt võttes mitte, sest mõlemad külaskäigud on lühikesevõitu ja esimene jõudis juba eile öösel otsa saada, aga see oli väga tore, kuniks teda oli. Tänase päeva magasin maha ja nüüd hakkan valmistuma uueks külaskäiguks - teisipäeval tuleb emme, temaga lähme alustuseks kolmapäeval Pariisi :P. Jee.

Hästi põgus ülevaade Kariniga tehtust: teisipäeval küpsetasime paneeri (superhea tuli), kolmapäeval käisime Echternachis matkamas. See kujunes õige meeleolukaks, sest esiteks ei leidnud me tükk aega õiget rada ja tegime ilge tiiru, siis leidsime lõpuks valitud raja, aga see oli metsatööde tõttu suletud ning kuigi me üritasime ringiga sellele rajale tagasi jõuda, läks see kava ka untsu, nii et meie jalutuskäik kujunes plaanitust hoopis teistsuguseks. Äge oli sellegipoolest ja ilm oli fantastiline. Karin oli õhtuks päikesest suisa põlenud :). Neljapäeval käisime Trieris jalutamas ja päikest võtmas ning järgmisel, vihmasel reedel lonkisime lihtsalt Luxi laadal ja istusime kohvikus. Kodus vaatasime ära kaks prantslaste tehtud filmi (Des Hommes et Des Dieux ning La Môme) ja kohvikusse vedasin Karinit loomulikult ka igal võimalikul õhtul. Õnneks oli ta sellega vist enam-vähem arvestanud ja rahul, nii et ma ei tundnud end oma ühekülgse maitse pärast ei süüdi ega ka pentsikult. Olgu ära mainitud, et eile juhtus seal selline asi, et Frantsuaa andis meile maitsta ühest eravastuvõtust järele jäänud Luxi superkoka Léa Linsteri saiakesi - mina ei teadnud sellisest superkokast midagi, aga paistab, et tegemist on Michelini tärne omava kokaga, kes on muu hulgas üks väheseid meeste maailmas ilma teinud naisi üldse (siiani ainus naine, kes on mingisuguse ülima kokandusauhinna võitnud, seda veel 1989. aastal). Jälle sain targemaks. Karin oli temast isegi kuulnud, see avaldas mulle väga muljet :).

Tegelikult oli meil kavas Hani koobastes ära käia, aga tobedate ümberistumiste tõttu peaks normaalsel ajal sinna jõudmiseks ärkama juba kell 7. Mis te arvate, kas kaks kuldmagajat saavad sellisel kellajal üles? Õige, unistage edasi :). Me tegime kolm katset, kõik luhtusid. Ega's midagi. Võib-olla proovin esmaspäeval selle asja üksinda ette võtta. Siis vähemalt ei eelne asjale kohvikuõhtut. Ära tahaksin ma seal ikka lõpuks käia. Mul oli see mõte juba praktikandipäevil :). Vot. 

Rohkem ei viitsigi ma nüüd enam kirjutada. Olge mõnusad. 
Sau!
M.

Pardiralli ja veel üht-teist fotokast avastatut

Käisin eile pardirallil. Külm oli, kurat. Paistab, et praeguse aja mudel on selline, et nädala sees on 18-21 kraadi ja nädalavahetusel 8-11. No enivei, ei otsi enam soojemat mantlit välja, ei otsi. 

Pardiralli oli lõbus. Ruttu sai läbi ainult. Nad olid selle pisikese nire päris korralikult üles paisutanud ja kui pardid vette lasti, lasti ka vesi paisu tagant välja, nii et pardid lendasid umbes ühe hooga kohe finishini välja. Neid, mis alguses kuivale jäid, riisuti rehadega järele. Rahvast oli murdu. Nägin kaugustest mitmeid tuttavaid, aga kaugustesse nad jäidki :). Ja pärast oli Grundi lifti sabas nii pikk järjekord, et see ulatus tunnelist välja! Mina võtsin jalad selga ja marssisin jala üles, aga ma ei tea, kaua need liftisabalised seal ootasid. Igatahes, muidu oli vahva, ainus häda on see, et ma ei leia kuskilt tulemusi :). Ma "adopteerisin" 5 parti, ma tahaks teada, kas need ka teiste seast silma paistsid :). Viis parti 12 000st tähendab, et mu autovõidu võimalus oli siiski tervenisti 1/2400, pluss oli auhindu tegelikult 35, nii et tegelikult olid šansid 1/68,57 :). IRW. Ehk on homme ajalehes näiteks :).

OK, aga ma ei viitsi kirjutada. Lähen loen raamatu läbi. Teie vaadake pilte. Paar fotot ühest jalutuskäigust ja kanuutamise päevast ja kevadest + palju parte :). 

mõttetu pildi mõttekuse selgitamiseks - nad ehitavad päriselt Adolphe'i silla kõrvale AJUTISE silla, kuni nad päris silda renoveerivad. ma oleks arvanud, et kui üks sild jääb kitsaks, et siis võiks lihtsalt teise silla veel ehitada, aga nad ehitavad ajutise silla, siis teevad vana laiemaks ja pärast lõhuvad ajutise silla maha. uskumatu!

Võimatu

Kirjutamine on võimatu. Kogu aeg on midagi teha :). Takkajärge ei viitsi kirjutada, siis on pooled emotsioonid juba meelest läinud. Kohe ei viitsi ka kirjutada, millalgi tuleks magada ja süüa ja muud ka teha. Nii valitsebki blogis vaikus.

Rääkida teoreetiliselt võiks ju igasugustest asjadest, näiteks pühapäevasest kanuutamisest, mis oli tõeliselt tore. Ilm oli supersoe, nii et lühikeste varrukatega jõe peal vedeleda oli lausa lust. Justnimelt vedeleda, sest me pidime pundis püsima, aga kuidagi sõitsime meie alatasa pisut kaugele eest ära ja pidime siis tagumisi ootama jääma. Ma läheks hea meelega kohe uuesti kuskile jõe peale, aga siin riigis ei tohi 1. maist alates enam kanuutada. Mosel vist on erand - ja siis Belgias on kuulu järgi palju võimalusi. Teab keegi midagi?

Rääkida võiks ka sellest, et meil siin lähevad puud iga tunniga järjest rohkem lehte-õide. Päriselt, silmaga on näha, et puudesalu muutub iga tunniga üha rohelisemaks. No hea küll, mitte iga tunniga, aga hommiku ja õhtu vahe on ikka märgatav. Ja roosad vannivahupuud on pargis ka iga päevaga aina roosamad. Nartsissid õitsevad. Linnud lõugavad. Varsti vaatan oma ratta üle ja võtan kasutusse.

Sellest võiks ka rääkida, et täna hakkab octavemärtchen ehk mingi palverännakuga seotud laat. Küll ma olen igal aastal imestanud, et miks neil siin kevadeti alati täiesti lambist kermess on, nüüd sain siis teada - palverändurid (90 000 aastas!) tulevad Luxi siinset Maarja kuju kummardama ja vanast ajast on jäänud komme, et maalt ja hobusega tulijad ostavad linnast enne äraminekut hulgaliselt tarbekraami kaasa. Sellest siis laat.

Siis on täna Vaubani villa pargis nn ööturg. Neil on villas üks naitus väljas, mille keskmes on öiseid turustseene kujutavad teosed. Muuseumitöötajad otsustasid nüüd sellega seoses ka ööturu korraldada, ainult et see "ööturg" hakkab kell 16.00, saate aru jah? Lõpeb kell 21.30. Siis on vaevu alles pimedaks läinud :). Pisut jabur. Aga eks ma jalutan sealt läbi, kui kohviku poole suundun. Algatus on tore igatahes :).

Homme on veel ka pardiralli ja pühapäeval oli ka midagi. Ja teisipäeval tuleb Karin ja teisipäeva lõuna ajal sõidab emps siit ühe grupiga läbi. Ma teen siin mõnuga puhkuseplaane, äkki saab seekord Kariniga näiteks Hani koobastes ära käidud või midagi.

Ja siis ma võiksin ju mainida, et ma leidsin KADi poest misopastat, nii et ma hakkan täna misosuppi tegema, või et ma leidsin siinsest raamatupoest poolkogemata Jacqueline Winspeari uue raamatu. Ma arvasin, et ta on tundmatu suvaline kirjanik, kelle raamatuid saab ainult tellides. Näed, mööda panin! Ta meeldib mulle juba ammu, nii et mul on nüüd jälle üks mõnus lugemine pooleli.

Ah, aga tegelikult ei malda ma praegu ühessegi teemasse pikemalt süveneda. Kingad jalga ja linna peale. Lähen vaatan märtcheni ehk laada üle, paar sisseostu tahtsin teha ja üldse... KEVAD ON!!!

Kevad?

Kevadtuul on mul kõrvade vahelt läbi pühkinud, nii et kirjutamisse on suur paus jäänud. Kõik koduvälised asjad tunduvad kuidagi nii meelitavad ja kutsuvad, et see nädal läkski õppekavaväliste tegevuste tähe all lipsti mööda. Käisin õhtuti ujumas ja saunas, töökaaslastega õhtustamas... Eile olin lõpuks täiesti kutu, läksin pool üheksa õhtul magama :). IRW. Kusjuures ma avastasin veel sellise asja, et järgmine nädal veel ja siis veel paar päeva ja siis tuleb mul poolteist nädalat puhkust, sest kõigepealt tuleb Karin ja siis emme ja siis on ametlikult ringijooksmise hooaeg :). Enne seda juhtub ka igasuguseid asju, näiteks homme lähen LESi seltskonnaga Diekirchi kanuutama (hurraa, esimene 20-kraadine ja päikeseline ilm peaks ka just homsele langema) ja kui hästi läheb, jõuan õhtul ühele kahest huvipakkuvast Poola kultuuripäevade kontserdist ka.

Muidu on nii tore olla! Täna käisin terve päev otsa õhukese mantliga ja ilma kinnasteta linnas ringi. See on igavesti suur asi, sest ma võin küll talv läbi palja peaga käia, aga käed hakkavad mul hirmus kergesti külmetama. Kindaid hakkan ma alati kandma üsna vara ja tavaliselt jätkan ma sellega ka suurde kevadesse välja. See on siis nüüd käes! Esimesed nartsissid on peenardel juba lahti. Ma juba ütlesin, et homme tuleb 20 kraadi, jah :D? Ja praegu on mul rõduuks köögis pärani lahti. Üks metsmesilanegi tahtis juba sisse tungida...

Järgmisel nädalavahetusel on pardiralli. Ootan väga! Neil on siin Luxis kombeks kevadel suur väliüritus korraldada. 12 000 vanniparti nummerdatakse ära ja numbrid pannakse müüki. Üks part = 5 uuri. Need 12 000 parti kukutatakse siis sellesse pisikesse Petrusse'i ojasse ja esimene part, mille vesi finišisse kannab, võidab omanikule auto. Auhindu on veel, tolmuimejast kontserdipiletite ja veinipudeliteni. Noh, nende võitmise tõenäosus on muidugi olematu, sest ma kujutan ette, et suurem osa partidest jäävad lihtsalt kuivale, aga üritus iseenesest võiks ju juba tore olla. Kevade esimene õuepidu või nii. Piletil on kirjas, et grill ja animatsioon hakkab pihta juba keskpäeval, pardid panevad ajama kell 15.00 :P.  Ma olen eelmistel kordadel alati kuskil ära olnud, aga seekord ostsin ma endale ka paar pardikest ja lähen neile järgmisel laupäeval siis rõõmuga kaasa elama :).

Veel soetasin endale LÕPUKS Luxi telefoninumbri, sest naljakate kokkusattumuste tõttu lülitati mu Eesti number mõneks ajaks välja. Ma pole siiani näinud vajadust Luxi numbrit teha, sest ma räägin telefoniga nii üliharva, et sellel pole lihtsalt suurt mõtet olnud. Telefon on mul niikuinii lihtsalt igaks juhuks, et kui mingi varem kokkulepitud kohtumine näiteks untsu läheb :). Aga no kuna siin on nüüd mulle vahepeal külalised tulemas, siis peaks see igaks juhuks telefon ka igaks juhuks kasutamiskõlblik olema, eks. Kahe nädala pärast saan Eestist uue kaardi, siis on mul kaks numbrit. Luxi numbri soovijad võivad märku anda, ma siis jagan :).

Mis veel? Rohkem vist uudiseid pole... Lähen siis kokkama.
Hääd nädalavahetust!
M.

Hiinapärane (teoreetiliselt) supp ahjutofu, seente ja köögiviljadega

Kui ma Aasia supermarketit avastamas käisin, ostsin uiu ajel esimest korda elus tofut. Noh, ma olen seda varem söönud küll, aga ise pole teinud. Ostsin nüüd suvaliselt ühe paki (ma ei teadnud isegi seda, et on kõva ja pehmet tofut ja nii, valisin jumalast huupi silken tofu, sest see kõlas ilusasti) ja hakkasin mõtlema, mida temaga peale hakata. Kuna minust on saanud tõsine supiinimene, otsisin netist mõnd suppi. Võtsin kõige vähem asju sisaldava retsepti (enamik neist tahtis liiga keerulisi asju ja liiga palju - 15-16 komponenti on supi jaoks üle mõistuse palju) ja olen nüüd tund aega möllanud. Puljong hakkab valmis saama, tofu on seente ja ingverikastmega ahjus küpsemas. Pärast ütlen, kuidas maitses, seni räägin, mida teha tuleb:

Puljong:
Potitäis vett, 2 viilutatud sibulat, 8 viilutatud küüslauguküünt, 15 ingveriviilu (nii 2-eurose suurust), 3 viilutatud porgandit, kaks tšillit (pooleks lõigatud ja ilma seemneteta). Soola. Pipart. Ajad keema, keedad keskmisel tulel 45 minutit. Siis kurnad kraami seest välja ja puljongi jätad alles.

Supipaks:
Kamakas tofut, 2 porgandit, 1 paprika, 1 tšilli, umbes 1,5 sl püreestatud värsket ingverit, 3-4 purustatud küüslauguküünt, 3-4 sl sojakastet, 250g seeni (ma võtsin parema puudumisel šampinjone, aga kindlasti sobiks mingi Hiina sort paremini), nati spinatit, rohelist sibulat.

Lõikad tofu suupärasteks tükkideks ja paned ahjupannile. Ingveri, küüslaugu, pooleks lõigatud tšilli, sojakastme ja seened lööd pannile, praed, kuni seentest tulnud vesi ära aurub ja siis valad kogu kupatuse tofule peale. Lükkad eelnevalt 200 kraadini kuumutatud ahju. Lased 30 minutit ahjus küpseda. Kui õnnestub, võib keerata ka, aga minu tofu oli pehmemat sorti ja ahjualus liiga kitsas. Jätsin niisama küpsema.

Supp:
Võtad ahjust tulnud asjadest tšilli välja ja paned tofu ja seened puljongisse, õhukesteks ribadeks viilutatud porgandi ja paprika ka. Keedad 5-6 minutit. Lisad spinati. Keedad veel mõne minuti. Lisad supilusikatäie sojakastet. Tõstad kaussi, riputad rohelist sibulat peale.

Tulemus:
Maitse on väga hea. Mulle meeldib ingver ja sojakaste, nii et selle supi maitse on igati näidustatud. Kerge. Kõigel on oma maitse alles ja kõik sobib väga hästi kokku. Porgandid on head ja tofu on mahe ja spinat on hea ja paprika ka...

Kogu asja ainus aga on see, et poole puljongikeetmise peale oli puljong endiselt mage (ega ma vee kogust ei mõõtnud, eks, võtsin lihtsalt netist leitud suvalise koguse puljongimaterjali ja valasin suvalise suurusega poti vett täis). Ilmselgelt sai vett pisut palju, nii et panin poole keetmise ajal ingverit juurde ja ühe puljongikuubiku ka, mistõttu keetsin teda vist pigem tunnikese. Kõige hakkimise, koorimise, pannitamise, ahjutamise, keetmise ja särgi-värgi peale läks ka ilmatum aeg, nii et ma põhimõtteliselt möllasin enne sööma asumist vist kaks tundi. Lisaks määrisin ma ära kõik nõud, mis mul majapidamises üldse on (kõik potid, pannid, alused), ja kui ma nüüd kogu selle asja peale suuremas plaanis mõtlen, siis ma ei tea, kas see supp NII hea on, et ma selle peale tahaksin kaks tundi kulutada (+ pesemisaeg). Tähendab, supp on tõesti hea, aga aeg ka maksab, eks :). Võib-olla teen järgmine kord lihtsalt supipaksu õpetuse järgi ahjutofut seentega, need olid ilma leenetagi väga head. Riisiga sobiksid hästi, ainult siis peaks kastet pisut rohkem mõtlema kuidagi...

PS:
Jesse Martin käis reedel kohvikus. Noh, teate küll, see mustanahaline näitleja, kes on 10 aastat Law & Orderi detektiivi mänginud. Väga peen. Kui Rose ta lõpuks ära tundis, andis tüüp talle autogrammistatud 20-eurose :). 

Liiga igav ja positiivne

Ma olen neil päevil hästi igav ja liiga positiivne. Mul tõesti pole millestki rääkida ega kurta. Olen mõnusalt puhanud ja energiline. Käisin 2,5 päeva tööl ja olin äärmiselt üllatunud, et see nädal oli ju ka veel nagu puhkus. Mul oli kolmapäeval täiesti esmaspäeva tunne, oleksin võinud teha terve pika nädala, aga näe, sai nii natukesega hakkama. Ausalt, ma olin eelmise viiepäevase nädalavahetusega nii rahul, et ei pannud tähelegi, et sellele järgnev poolik töönädal tähendab ju põhimõtteliselt puhkuse jätku :).

Järgisin rutiini ja käisin neljapäeval saunas, siis olen loomulikult kohvikus käinud, kodu sai jälle korda, põrandad pestud ja puha. Olen järje peal Grey anatoomia ja Castle'i uute osadega, üks krimka on pooleli ja maganud olen ka korralikult. Viimaks ometi ei ole mul enam probleeme ei uinumise ega ka ärkamisega, st tasakaalus rütm on jälle üles leitud :D. Kevad on ka õhus - linnud lärmavad hommikuti akna taga, külm ei võta enam õue minnes nina ära ja kogu aeg on nii valge, et see ei motiveeri mind üldse muretsema sellepärast, et köögil laelambi veidra kujuga pirn läks juba mõnda aega tagasi läbi ja ma ei suuda/oska/viitsi sellega midagi ette võtta.

Täna lähen nüüd lõpuks kohe välja, tahtsin Auchanist üht-teist osta. Homseks lubatakse natuke ilusamat ilma. Siis lähen ilmselt kuskile jalutama - ei tea veel, kas linna peale või linnast välja. Mul on nüüd ju sügisesest seenelkäigust saadik Luxi matkaradade raamat ja ma olen pikemat aega mõelnud sinna Müllerthali kanti minna, aga seal on kevade poole kindlasti ilusam. Ei teagi nüüd, kas oodata või minna kohe. Või minna mitu korda :). Enivei, järgmisel pühapäeval lähen LESi kanuumatkale, sain eile lõpuks kinnitava maili. Ülejärgmisel nädalavahetusel on siin see vannipartide võiduajamine, pärast seda tuleb Karin külla ja siis tuleb emme külla ja siis me lähme Pariisi ja siis ja siis ja siis... Aga mis ma ikka sündmustest nii ette ruttan, lähen naudin käesolevat lebo nädalavahetust!

Pakaa!
M.

Eile oli ju naljapäev...

... ja nalja ei saanudki. No läks täiesti meelest! Jama lugu.

Aga nüüd on siis viies puhkusepäev peaaegu läbi. Mm, ma pean tõdema, et Luxi jäämine oli äärmiselt hea otsus. See aeg oli täiemõõduline puhkus ja kosutus! Olen ennast nii ära maganud, et eile õhtul jõudsin lõpuks jälle selle staadiumini, et uni ei tahtnud hästi tulla. Fantast! Vaatasin ära kõik Castle'i uued osad ja muu hulgas uuesti ka filmi Dirty Dancing. Tuli tuju. Ja siis lugesin ka, sest tuli tuju. Eile käisin linnas jalutamas, sest ilmad on lõpuks päikeselised, linnas oli täika ja pargis on krookuste meri. Täna käisin Trieris, kust sain kõrvitsaseemneõli, saumiksri ja pesupulbri. Tähendab, saumiksreid ja pesupulbrit saab loomulikult Luxist ka, aga kui sama mark maksab Trieris 3 eurot ja siin 10, siis loomulikult haaran ma Saksamaalt jälle ühe paki kaasa, kui sinna juba satun, eks. Nojah, mõned vajalikud sisseostud tegin veel - ja oligi päev otsas.

Ühesõnaga viie päeva peale on mul ette näidata järgmised saavutused: magamine, munade värvimine, kaks vanniskäiku, sibulasupp, paar jalutuskäiku, Trier, juuksur, toidupood ja vedelemine. Kuidas saab keegi nii laisk olla, ah? OK, tegelikult kartulisalatit tegin küll ka, jah. Vaatasin eile, et kole palju asju kipub käest ära minema - munade värvimiseks koorisin ju kõik sibulad ära, aga kõik supi sisse ei mahtunud. Majoneesi tähtaeg lähenes, poolik hapukoor ähvardas ka seisma jääda ja elama hakata. Porgandid ja paprika olid närtsimise äärel, üks poolik õnnetu kurk ootas söömist, hapukurgipurgis oli ka paar kurgikest järel, suurejooneliselt ette võetud munadevärvimise tagajärjed oli vaja likvideerida ning Belgiast kaasa toodud vorstijupi tähtaeg oli ka täna. Noh, igast asjast oli ühesõnaga midagi järel. Ja kus mind siis alles tabas valgustus - miski sosistas mulle vist magamise ajal kõrva, et see on ju täiuslik kartulisalati kombo :). Mmm, nüüd on mul külmkapis hiigelsuur potitäis salatit. Nürnbergi vorstikesed on ka parajasti ahjus. Hihii... nagu lastesünna oleks! Hmm... Kui nüüd mõtlema hakata, siis tegelt võiks tehagi sünnipäevapeo, sest nädala aja pärast olen täpselt aasta Luxis tööl olnud :P. Kui praktikandiaega mitte arvestada. Jee, nii äge!!! Lux ruulib ja üldse on elu ilus, sest lisaks paistab mulle veel kell pool kaheksa õhtul aknasse vastasmaja klaasidelt peegelduv päike, pea on puhanud ja südames on kevad :).

Selle positiivse mõtteavaldusega ma tänaseks lõpetangi. Lähen veedan viimase vaba päeva õhtu mõnusalt vedeledes ja siban siis hommikul reipalt tööle! Pikki pühasid võiks sagedamini olla :). Tuju on jälle kohe palju-palju hakkajam :). Ah, aga tegelt pole muidu ka viga :).

Veel mõni muna

Tahtsin koju jäänud munadest ikka veel päevavalguses ka pilti teha, et teile näidata, et kurkumiga saab tõeliselt ägeda võilillekollase mustri. Kurkumit tuleb mõne sibulakoore sisse panna, mitte üldiselt vette, sest muidu läheb kogu vesi kollaseks.

Kurkum

Till

Purustan rekordeid :D

Ei, mind ei ole veel tabanud ületamatu kihk kuskile sõita. Olin reede-laupäeva mõnusasti kodus, ei teinudki midagi. Olen veits külma saanud, nii et pea valutas, selg valutas, põlv valutas ja üldse kõik kohad valutasid. Ibuprofeenist polnud mingit tolku ja lõppkokkuvõttes ma ei tahtnudki midagi energiakulukat teha. Vedelesin voodis, vältisin ekraane, käisin vannis ja asjatasin köögis. Nüüd on kõik hädad peaaegu üle läinud, ainult pea veel tuikab. Päris mitmendat päeva järjest. Tüütu. OK, aga no vähemalt pole mul klassikalist tatitõbe, jee!

Paar korda olen neljapäeva õhtust saadik ikka uksest välja astunud ka - reedel käisin Beggenis India poes (seal on papadeid ja paneeri, mis maksab umbes 6.50 kamakas :P) ja sealsamas kõrval Matchis kõrvitsaseemneõli otsimas (ei leidnud, lähen teisipäeval Trieri). Pärast käisin reedel veel juuksuris. Oli tubli juuksur küll (Claude), olen rahul. Ta serveeris mulle alustuseks kohvi ja siis vist oma kaks tundi pesi, masseeris, lõikas ja sahmis, määris ja tuulutas ja tegi maitieamida. Nagu mul oleks maailma kõige keerulisemad, pikemad ja paksemad juuksed. Lõpuks hakkasin ma täiesti ohjeldamatult muigama - mu juuksed olid juba poole lõikuse ajal täiesti kuivad, aga tal oli vaja neid ju ikka tingimata veel pool tundi föönitada. Ja kui ta oli need totaalselt ära föönitanud (vahu ja igast plögaga, eks), siis kõndis ta 88 tiiru ümber minu, kortsutas kulmu, näris huult, kratsis kukalt, lõi mu juukseid iga nurga alt lehvima, haaras vahepeal käärid ja lõikas ära ühe liiga pika juuksekarva, lõi siis teise salgukese lustlikult lendlema ja vaatas, kuidas ja kuhu see ühelt ja teiselt ja kolmandalt poolt langeb, lõikas ära teise ebasobiva juuksekarva... Ausalt, tsirkus missugune. Nägus ja stiilne vanemapoolne gei oli ta muidugi ka, ma saan totaalselt aru, miks Frantsuaa tema juures käib :D. Hihii, aga ei, kahtlemata õnnestus tal tekitada minus tunne, et minu juuksed on maailma kõige tähtsam asi, nii et tema juurde võib hea enesetunde saamise nimel teinegi kord minna (EHKKI Luxi juuksurite hinnaklass võtab muidugi kergelt kaameks ja tundub Eesti mõistes totaalse frivoolsusena).

Veel värvisin mune. Üritasin teha midagi sarnast, nagu Hollandis nägin. Minu munad päris nii filigraansed välja ei tulnud, aga ma avastasin päris mitu huvitavat asja. Esimene leid on see, et kurkum on nii kollane ja nii värviandev, et sellega saab tõsiselt erkkollast efekti tekitada. Ma proovisin eksperimendi korras ainult kahe munaga, aga järgmisel aastal võib kurkumit rohkem kasutada. Teiseks sain mina taimelehtedest kõige ägedama efekti pargist näpatud ülaselehtede ja poest ostetud tilliga, aga hästi tulemuslikud olid ka suka sisse tehtud sõlmed. Järgnevatel fotodel on värvid välgu tõttu suts kehvad ja paremaid pilte ei saanud ma enam teha, sest ilusamad munad viisin ma ju kohe samal õhtul ära ka, aga tegelikult peaks kollane olema tõsiselt võilillekollane ja nii.

Ühe muna saatsin kringli kinkinud vanahärra Paddyle ja pooled munad läksid loomulikult Grundi, tegin neile improvisatsiooni korras hõbepaberist ja koriandrilehtedest pesad ja puha. Tagasi tulin hiigelsuure käsitööšokolaadist munaga, milles on vist oma 5000 kalorit, lisaks pisteti kotti üks kommikarp ja esitati kutse maailma kõige avatuma, enesekindlama ja ekstravertsema inimese maski taha peituva kohutavalt privaatse, haavatava ja hellakese aarde eramaailma. Kõigest aasta aega pingutamist läkski, et see välja teenida :). Oi, arvake, kas ma olen rahul või ei :). Ainuüksi sellest kingitusest piisab, et lihavõtted kordaläinuks lugeda.

Muidu olen aga üldiselt maganud. Ausalt, ma magan neil päevil isegi enda kohta tõsiselt palju. Kui ma kõik kahe viimase nädalavahetuse unetunnid kokku lööksin, siis ilmselt purustaksin jälle rekordeid. Kõik ööd on korralikult 10 või 12 tundi pikaks veninud, lisaks olen pärastlõunati lõunauinakut teinud. Muidu imestaksin ma isegi, et kust ma küll selle une võtan, aga no ju siin on see külmetusevimm ka mängus. Olgu siis pealegi. Praegu võib kah, aega ju on - ja ehk on järgnev kevadhooaeg siis sellevõrra hoogsam ja energilisem :). Pikemas perspektiivis ei tahaks ma siiski kogu elu niimoodi maha magada :). Loodetavasti saab mõõt varsti täis.

OK, kaks pilti veel ja siis hakkan mõtlema, mida ülejäänud pühapäevaga peale hakata. Kella keeramise tõttu on kuidagi muidugi juba hiline pärastlõuna :). Tundub, et ka tänane päev kujuneb mõnusaks vedelemiseks :).

Järgmise korrani,
M. 

5

Lihavõtetega läks nüüd tänavu küll naljakasti. Esiteks plaanisin ma juba umbes jaanuarist, et sõidan pühadeks Hollandisse Emiliale külla. 2011. aastal mäletatavasti käisin, oli tõsiselt ülitore. Nojah, aga 2011. aasta lihavõtted olid ka aprilli lõpus, st kuu aega hiljem. Ja 2011 oli oluliselt soojem aasta :).

Sellel aastal hakkasin juba kuu aega tagasi külmade tõttu vaikselt muretsema, et kuidas nende lilledega nüüd ikka saab. Jah, ühel päeval ammu-ammu oli meil tõesti 16 kraadi, aga seda rõõmu polnud kauaks. Eile näiteks sadas jälle pisut lund. Tõsi, need helbed hõljusid akna taga enam-vähem moe pärast, lumekihti tänavale enam ei tekkinud, aga siiski. Kui juba meil on keset päist päeva väljas 0 kraadi, siis ei leia põhja poolt tulbivälju kohe kindlasti, eks. Muidugi oleks Hollandis rohkematki teha ja Emiliat oleks olnud ka veel tore näha, enne kui ta sealt ära kolib, aga sellegipoolest kahandas lillede puudumine mõningal määral mu entusiasmi.

Noja kui ma siis nüüd sellel kolmapäeval tõdesin, et olen ka märkamatult külma saanud, oli see totaalne märk sellest, et Hollandisse ei ole mul vaja sel aastal minna. Olen Luxis, magan ja loen, kokkan ja koristan, vbla jõuan lõpuks juuksurisse ja pesupulbrit ostma. Homme-ülehomme on Luxexpos koertenäitus, sellega võib meelt lahutada. Ja üleüldse kavatsen ma täpselt vaadata, kuidas energiaga on. Võib-olla tabab mind pühapäeval-esmaspäeval totaalne vajadus midagi teha, siis võtan kätte ja sõidan ilmselt mõne lähiümbruse termaalveekeskuse saunadesse sooja. Aga võib-olla ei sõida ka. Ootan ja vaatan, mis tunne tekib :). Nii või naa ei tee üks korralik paigalpüsimise puhkus paha.

Vot nii. Seega on kätte jõudnud viis päeva puhkust ja need tuleb nüüd kuidagi improviseerides ära täita. Algus on igatahes paljutõotav, mul läks täna uni kell 8.43 ära. Päris hea märk, ma ütleks :). Edasistest plaanidest nii palju, et mul on olemas koriander ja... ee... sõnaraamatu väitel aed-harakputk, punased sibulad ja varbaauguga põlvikud. Panen pargist pihta ka paar lumikellukeseõit ja püüan teha samasuguseid mune, nagu Emilia Serbiast pärit sõbrants Hollandis tegi. Sibulatest tuleb sibulasupp. Võid selgindasin juba eelmisel nädalavahetusel, nii et sel nädalavahetusel saan võib-olla isegi paneeri tegemise ette võtta. Piret juhatas kätte ühe Walferdange'is asuva India poe, äkki saan sealt papadeid ka. Siis tahaks veel kuskilt kõrvitsaseemneõli. Helle juures pannakse seda alati salati peale ja see on nii kolejubehirmushea maitsega, et tahaks endale ka, aga siinsete poodide kaubavalikus ei paista seda olema. Olen läbi vaadanud Auchani, Cactuse ja Alima. Jaht jätkub. India pood pidavat olema kohe Beggeni Matchi kõrval. Ehk leiab sealt Matchist siis.

Aga aitab nüüd küll. Ma lähen helistan juuksurisse ja vaatan, kas saan tänaseks aja. Ülejäänud Luxis on täna tööpäev. St nende üksikute jaoks, kes ei ole veel kuskile puhkusele ära sõitnud. Lux on üsna tühjaks jäänud - sel nädalal olid bussid tühjad, tänavad ka :). Töö juures toimus eile massiline väljaränne, rahvas põrutas otse kontorist kottide ja kohvritega lennujaama. Noh, ma mõtlen nii üldiselt, mitte ainult eestlasi. Meie omadest sõidavad päris paljud ära just täna. Kõik paremad kohvikututtavad läksid suisa eelmisel nädalavahetusel puhkusele - Eliane ja Jean-Claude Brasiiliasse, Joey maitieakuhu, Jacqueline Balile, Jukka Normandiasse, Patrick eimäletakuhu jne jne jne. Aga jah, tegelikult ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et Lux on nii inimtühjaks jäänud, et teoreetiliselt peaks olema võimalik see juuksuriaeg kohe saada küll :). Muidu on vist tegemist hõivatud, hinnatud tüübiga (no kui juba Frantsuaa soovitas...), kes loodetavasti ei lõika mulle kõrvast kõrvani ulatuvat sirget joont pähe. Eks paistab.

OK, aga pakaa siis selleks korraks.
M.

Maailma parim paneeriretsept (paneer tikka masala)

Mmm. Iga kord, kui ma paneeri peale mõtlen, läheb mul suu vesiseks. Ausalt. Ma tõin Berliinist kaks pakki paneeri kaasa, mõlemad kamakad on päris suured ka. Sealt saab päris mitu head kõhutäit ja need pakid säilivad suisa maikuuni. Ma nüüd mõtlen ja planeerin ja vesistan, millal ma need pannile löön. Mmm, ühest püüan teha samasugust rooga (paneer tikka masala), mis William meile Berliinis valmis kokkas; teisest tahan teha paneer butter masalat, mis on ka hea. Olen mõlemat Indias arutul hulgal sisse ahminud. Armastan :)!

Lühitutvustuseks olgu öeldud, et paneer on värske India juust, mis meenutab tekstuurilt ja kontsistentsilt pisut tofut, aga on oluliselt parema maitsega. Tal päriselt ON oma maitse ja see on väga hea, selline mahe ja mõnus. Teda saab grillida, praadida, küpsetada, toorelt kastmesse panna, marineerida, friteerida jne jne jne. Igatepidi on hea. Ainult siinkandis pole ma teda poes tõesti müügil näinud. Ma pole küll ekstra mingit India supermarketit välja otsinud, eks, aga tavalistes poodides seda pole. Teoreetiliselt saab seda ka ise teha, aga nii palju pole mul viitsimist.
OK, aga räägime retseptist. See, mis mul keele alla viis ja mida ma kavatsen järgmisel nädalavahetusel proovida, on PANEER TIKKA MASALA (Guugel näitab ilusaid pilte ka). Alguses otsisin ma netist lihtsalt märksõnu "marineeritud paneer pähklikastmes", aga nii ei leidnud ma ühtegi õigena tunduvat retsepti, seetõttu palusin Hellel mulle nende oma üles kribada. Sealt nägin roa päris nime ning paneer tikka masala nime all guugeldades leiate kindlasti triljon alternatiivset retsepti ka. Alljärgnev on aga järeleproovitult ülihea. Selleks on vaja järgmisi asju:

Paneer

Kaste:
     2 sl selgindatud võid või mingit õli
     väiksemapoolne punane sibul
     15 toorest India pähklit
     2 sl tomatipastat
     0,5 tl kurkumit
     0,5 tl garam masala vürtsisegu
     0,5 tl soola
     0,5 tl Cayenne'i pipart

Marinaad:
     2 sl maitsestamata jogurtit
     2 sl värsket hakitud koriandrit
     1 sl ingveripastat
     1 sl küüslaugupastat
     1/4 tl Cayenne'i pipart
     1 tl jahvatatud magusat punast pipart
     1 tl soola
     1 tl garam masala vürtsisegu

Kõigepealt lõika paneer kuubikuteks või kangideks. Kuubikutega on ehk parem, tee näiteks nii 3x3 cm suurused kuubikud. Pane need ahjuvormi. Sega kõikidest loetletud asjadest kokku marinaad ja vala see juustukuubikutele peale, nii et need kõik oleksid sellega vähemalt koos (kui mitte kaetud). Jäta külmkappi maitsestuma - ilmselt on optimaalne aeg ca paar tundi.

Kastme tegemiseks võtad selgindatud või või õli (selgindatud või annab hea maitsenüansi, aga seda võib raske leida olla), ajad selle pannil kuumaks ja lisad peeneks hakitud punase sibula ja hakitud India pähklid. Praed need õrnalt kuldseks, lisad tomatipasta, kurkumi, Cayenne'i pipra ja soola. Minut hiljem lisad pool klaasi vett ja segad kõik ära. Siis on vaja see ära püreestada - ilmselt kõige mugavam on seda teha blenderis. Püree läheb siiski kõik kohe pannile tagasi ja blenderikaussi valad pool klaasi vett, loksutad ja valad seejärel püreejäänused ka pannile. Lisad garam masala ja kaste on valmis.

Marineeritud paneeri võiks ideaalis grillida. Kraabi ainult marinaad ka talle peale. See on paks ja seda on ka üsna vähe, nii et see ei tohiks asja väga plögaseks ajada. Grillida võiks ütleme 10-15 minutit, vahepeal tuleks juustu iga natukese aja takka keerata. Samas võib ta aga ka lihtsalt ahju panna või pannil praadida. Kui paneer on küps, paned selle kastme sisse pannile ja lased 5 minutit podiseda. Ja siis keedad riisi kõrvale, tõstad paneeri taldrikusse, valad kastme peale ja sööd kõrvale India leiba. Tulemus on täiesti taevalik!

Head vesistamist!
M.

Berliini pildivaria

Mees nagu orkester. Täpsemalt siis grillorkester. Tal on seljas gaasiballoon, pea kohal vihmavari, kõhu peal grill, vorstid ja kastmed. Mina jaksaks niimoodi täpselt 20 minutit ringi käia. Siis sureks ära.

Ampelmann

Mullitee. Ma ükskord nägin CNNist reportaaži sellest, kuidas Taiwanis on mulliteevaimustus. Ega ma sellest asjast täpselt aru ei saanud, aga meelde jäi. Nüüd selgub, et pool Berliini on mulliteed pakkuvaid kohvikuid täis. Tee võib olla kuum või külm ja iga maitsega, aga sisse pannakse tapiokitärklisest tehtud "mullid", mida tuleb suure kõrrega sealt seest püüda ja mis hästi kõhtu täidavad. Minu meelest oli see igati äge :P. Täna käisin muu hulgas ka siin Luxi kohalikus Aasia poes, siit sai neid "mulle" kuivatatud peast kaasa ka osta. Ma ühe väikese paki ostsin. Kogu aeg ma kindlasti ei viitsi nendega möllata, aga mõnikord oleks ju tore. Ma olengi viimasel ajal jälle liiga palju kohvi hakanud jooma. Vahepeal võiks selle asemel teed ka rüübata :).

Isetehtud leib. Nämma. Krõbe ja suur. 

Eraklik haigur. Seisis teine seal stoiliselt lõikavas tuules ja lume käes... Päris kahju oli temast.

18. märtsil oli 18. märtsi väljakul päris palju pärgasid. Kummaline küll, et inimesed veel tänapäeval 1848. aasta märtsirevolutsioonile nii väga kaasa elavad. 

Need Berliini pildid, kus on kraanad!

Hauptbahnhofi vastas

Leia pildilt 2 roostet söövat parti!

Oi, see mees oli ülivinge. Ta mängis veeklaaside peal Mozartit!

Muuseumisaare muuseumide vahel.

Näete, silt ise ütleb, et Unter den Linden!

Endiselt Pärnade allee.

Ja ikka veel. Näete, silt suunab Brandenburgi väravate poole :).

Holokausti mälestusmärk :). 

Siin kuskil on silt POTSDAMER PLATZ.