Blogis on vaikus, sest mul on puhkus ja külalised. Tõsi küll, PRAEGU rangelt võttes mitte, sest mõlemad külaskäigud on lühikesevõitu ja esimene jõudis juba eile öösel otsa saada, aga see oli väga tore, kuniks teda oli. Tänase päeva magasin maha ja nüüd hakkan valmistuma uueks külaskäiguks - teisipäeval tuleb emme, temaga lähme alustuseks kolmapäeval Pariisi :P. Jee.
Hästi põgus ülevaade Kariniga tehtust: teisipäeval küpsetasime paneeri (superhea tuli), kolmapäeval käisime Echternachis matkamas. See kujunes õige meeleolukaks, sest esiteks ei leidnud me tükk aega õiget rada ja tegime ilge tiiru, siis leidsime lõpuks valitud raja, aga see oli metsatööde tõttu suletud ning kuigi me üritasime ringiga sellele rajale tagasi jõuda, läks see kava ka untsu, nii et meie jalutuskäik kujunes plaanitust hoopis teistsuguseks. Äge oli sellegipoolest ja ilm oli fantastiline. Karin oli õhtuks päikesest suisa põlenud :). Neljapäeval käisime Trieris jalutamas ja päikest võtmas ning järgmisel, vihmasel reedel lonkisime lihtsalt Luxi laadal ja istusime kohvikus. Kodus vaatasime ära kaks prantslaste tehtud filmi (Des Hommes et Des Dieux ning La Môme) ja kohvikusse vedasin Karinit loomulikult ka igal võimalikul õhtul. Õnneks oli ta sellega vist enam-vähem arvestanud ja rahul, nii et ma ei tundnud end oma ühekülgse maitse pärast ei süüdi ega ka pentsikult. Olgu ära mainitud, et eile juhtus seal selline asi, et Frantsuaa andis meile maitsta ühest eravastuvõtust järele jäänud Luxi superkoka Léa Linsteri saiakesi - mina ei teadnud sellisest superkokast midagi, aga paistab, et tegemist on Michelini tärne omava kokaga, kes on muu hulgas üks väheseid meeste maailmas ilma teinud naisi üldse (siiani ainus naine, kes on mingisuguse ülima kokandusauhinna võitnud, seda veel 1989. aastal). Jälle sain targemaks. Karin oli temast isegi kuulnud, see avaldas mulle väga muljet :).
Tegelikult oli meil kavas Hani koobastes ära käia, aga tobedate ümberistumiste tõttu peaks normaalsel ajal sinna jõudmiseks ärkama juba kell 7. Mis te arvate, kas kaks kuldmagajat saavad sellisel kellajal üles? Õige, unistage edasi :). Me tegime kolm katset, kõik luhtusid. Ega's midagi. Võib-olla proovin esmaspäeval selle asja üksinda ette võtta. Siis vähemalt ei eelne asjale kohvikuõhtut. Ära tahaksin ma seal ikka lõpuks käia. Mul oli see mõte juba praktikandipäevil :). Vot.
Rohkem ei viitsigi ma nüüd enam kirjutada. Olge mõnusad.
Sau!
M.
Hästi põgus ülevaade Kariniga tehtust: teisipäeval küpsetasime paneeri (superhea tuli), kolmapäeval käisime Echternachis matkamas. See kujunes õige meeleolukaks, sest esiteks ei leidnud me tükk aega õiget rada ja tegime ilge tiiru, siis leidsime lõpuks valitud raja, aga see oli metsatööde tõttu suletud ning kuigi me üritasime ringiga sellele rajale tagasi jõuda, läks see kava ka untsu, nii et meie jalutuskäik kujunes plaanitust hoopis teistsuguseks. Äge oli sellegipoolest ja ilm oli fantastiline. Karin oli õhtuks päikesest suisa põlenud :). Neljapäeval käisime Trieris jalutamas ja päikest võtmas ning järgmisel, vihmasel reedel lonkisime lihtsalt Luxi laadal ja istusime kohvikus. Kodus vaatasime ära kaks prantslaste tehtud filmi (Des Hommes et Des Dieux ning La Môme) ja kohvikusse vedasin Karinit loomulikult ka igal võimalikul õhtul. Õnneks oli ta sellega vist enam-vähem arvestanud ja rahul, nii et ma ei tundnud end oma ühekülgse maitse pärast ei süüdi ega ka pentsikult. Olgu ära mainitud, et eile juhtus seal selline asi, et Frantsuaa andis meile maitsta ühest eravastuvõtust järele jäänud Luxi superkoka Léa Linsteri saiakesi - mina ei teadnud sellisest superkokast midagi, aga paistab, et tegemist on Michelini tärne omava kokaga, kes on muu hulgas üks väheseid meeste maailmas ilma teinud naisi üldse (siiani ainus naine, kes on mingisuguse ülima kokandusauhinna võitnud, seda veel 1989. aastal). Jälle sain targemaks. Karin oli temast isegi kuulnud, see avaldas mulle väga muljet :).
Tegelikult oli meil kavas Hani koobastes ära käia, aga tobedate ümberistumiste tõttu peaks normaalsel ajal sinna jõudmiseks ärkama juba kell 7. Mis te arvate, kas kaks kuldmagajat saavad sellisel kellajal üles? Õige, unistage edasi :). Me tegime kolm katset, kõik luhtusid. Ega's midagi. Võib-olla proovin esmaspäeval selle asja üksinda ette võtta. Siis vähemalt ei eelne asjale kohvikuõhtut. Ära tahaksin ma seal ikka lõpuks käia. Mul oli see mõte juba praktikandipäevil :). Vot.
Rohkem ei viitsigi ma nüüd enam kirjutada. Olge mõnusad.
Sau!
M.
Tsau Maris! Hahaa, jätsid kommenteerimata kuidas siis meisterkoka saiuke maitses?! Ja veel, võiksid saata veits kevadet siiapoole ka, meil aina sajab ja on pilves, aga mul algab varsti juba puhkus. Suvepuhkus siis, mitte talvepuhkus, ;).Ja veel üks praktiline küsimus, loodan te emmega kahepeale oskate mulle nõu anda. Kuidas hetkel Egiptuses selle turvalisusega on, kas ikka parem vältida või pole nii hullu midagi? Tervitades, Katrin
VastaKustutaMeisterkoka keeksike oli väga hea. Noh, need olid need asjakesed, millel nimeks madeleines. Ma olen neid elus umbes kolm korda söönud, nii et ma võin ausalt öelda, et need Léa Linsteri omad olid tõesti kõige paremad :). Hulluks ma nende pärast ei läheks, aga head olid need küll, olid tõesti.
KustutaMis Egiptusesse puutub, siis mina isiklikult arvan, et ma ei läheks sinna veel päris mitu head aastat. Mitte ainuüksi julgeolekuprobleemide pärast (kuurordid on vast mõistlikult turvalised), vaid üldise õhkkonna pärast. Mul on tunne, et seal on kõik vana ajaga võrreldes palju meeleheitlikum ja sellevõrra agressiivsem. Egiptuses oli niigi raske jätta endast muljet kui inimesest, seal olid sa kõikide jaoks objekt kategooriast "valge naine" või "pangaautomaat". Ma arvan, et see on nüüd kõvasti võimendunud, sest palju rohkem inimesi on palju keerulisemas olukorras. Ja ma tean, et mind ajaks see hirmsat moodi närvi, nii et sellepärast ma hoiaks üleüldse kogu Egiptusest eemale. Teoreetiliselt ei tohiks seal tavalise puhkaja jaoks ju midagi hullu olla, aga miks mitte proovida mõnd muud puhkusekohta? Türgi? Kreeka? Kanaari saared? Madeira? Portugal? Hispaania? Kas või Maroko :). Mina valiks midagi nendest. Ma ilmselt saaksin parema elamuse.
Aitäh, Maris! Tead ma olen tegelikult Egiptuses käinud juba 3 korda, aga alati Sharmis, no erinevates hotellides muidugi. Esimene kord kui blondi sõbrannaga käisime, oli jah huilgamist kõvasti ja siis veel ei teadnud kõiki neid nippe ka, mida vastata jne. Et kodus 7 kruusi ja 10 saunalina juba olemas jne. Aga viimased korrad kui käisime Ivoga, so noorema pojaga, olin juba nende silmis ``määm koos meessaatjaga`´ ja suhtumine hoopis teine. Ja tänu Ivo heale inglise keelele saime isegi paari suht normaalse inimesega normaalsetel teemadel rääkida.
VastaKustutaIlmselt lähemegi Türki, aga kuna mul on reisuga oma rida, so tervise pärast oleks mul vaja just kuuma päikest ja vett. Egiptis on see alati garanteeritud. Homme eestisse kiirpassi tegema ja siis ostan reisi ära, eks näis kuhu. Madeira oligi ka sihikul. Tervitades, Katrin
Ma olen ka Egiptuses käinud üksjagu, alati tööasjus. Ma ei mõtlegi seepärast nii väga suvalisi tänavakaubitsejaid, nendega saab ikka hakkama, kuigi ma arvan, et need jooksevad nüüd ka paar kvartalit kauem sabas. Ma mõtlen kohalikke veel üldisemalt. Aga ma pean natuke mõtlema, kuidas seda ebamäärast tunnet sõnadesse panna... Kui hea mõte tuleb, siis ütlen :).
VastaKustutaHead puhkust seniks!
M.
Ja anna teada, kuhu sa siis sõitsid...
VastaKustuta