Vot, see Trier on küll üks väga tore linn!

Oh, nagu ma kartsingi, kella poole kümnese rongi peale ma ei jõudnud. Voodi oli selleks liiga mõnus ja soe. Vedasin end poole üheteistkümnese peale ja olin natuke üksteist läbi Trieris. Ja ossa, kus ma siis kõndisin. Sammumeetri väitel kõndisin ma kohe 11km maha - ja tegin 18154 sammu... Vot nõnna!!! Ahjaa, rongis istudes sain sõnumi. Emme küsib: "Kas ratast tahad?" Mina vastu, et ikka tahan, väga. No ja nüüd on nõnda, et emme toob mulle teisipäeval ratta Hollandist. IRW. Nagu mida veel enamat tahta, ah? Ma juba vahepeal kaalusin, et peaks mõne kasutatud ratta ostma siia paariks kuuks, aga nüüd tuleb ratas ise koju kätte veel... Ma juba tean, mis järgmistel nädalavahetustel teen - tuuritan ümbruskaudsetes külades!

No hästi, aga Trieri juurde... Käisin ära kõige olulisemas kohas Porta Nigras, mis on siis ainus säilinud roomaaegne linnavärav Trieris. Suur, võimas, mitmekordne ja üllatavalt avar: 

Siis suundusin peaväljakule... Tavaliselt ma ikka teen nii, et alustuseks mõtlen välja, kuhu ma kõige rohkem minna teen, siis ostan kaardi, topin selle kotti, juhuks kui ära eksin, ja siis lähen sinna, kuhu jalad viivad. Sedakorda oli mul ära näha Porta Nigra, peaväljak, katedraal ja roomaaegne sild... Kõik ülejäänu oli boonus. Aga siis, peaväljak: peaväljakul oli spargliturg (õigupoolest tavaline turg, aga enamike müüjate kõige paremini minev kaup oli värske spargel), mõned uhked kohvikud ja veinikiosk - noh, selline, kus said klaasikese veini võtta ja püstijala peal linnaelu jälgida seal. Nii naljakas oli, kell kaksteist päeval olid valajad tädid juba vääääääga heas tujus; kui keegi tellis mingi veini, kus pudelil ainult pära järgi oli, siis ega nad seda pära valanud - mõtle, lahja ja puha. Tegid aga uue pudeli lahti ja ise jõid pärad kõik ära. IRW. 

Nii, siis edasi võtsin suuna katedraali poole. Ma teadsin küll, et see peaks uhke olema, aga mitte miski polnud mind ette valmistanud sääraseks vägevuseks, mille otsa ma järsku sattusin. Jessuke, see ei mahtunud pildi pealegi tervenisti ära... Muide, Trieri piiskopid olid kunagi Saksa ühed vägevaimad tegelased ja see katedraal on teoorias Saksamaa vanim, lisaks hoitakse siin väidetavalt Jeesuse mantlit (seda, mis tal seljas oli, kui teda hukkamisele viidi). 

Ilgelt uhke orel

Ja ma pole veel näinud, et ristikäigu keskele surnuaed oleks tehtud! No siin ootasid ülestõusmist küll katedraaliga seotud kirikutegelased (paistis vähemalt nii), aga sellegipoolest oli see mõnevõrra ootamatu. 

Hmm, ja kui ma seal ka oma tund aega ringi olin vahtinud, otsustasin, et aeg on jõe äärde minna. Rooma sillas ma küll pettusin, tuleb tunnistada. Räägitakse, et jaa, kõige vanem kasutuses olev sild ja puha, aga... aga... aga tegelikult võis toestus küll roomaaegne olla, aga sild ise oli puhta uus ja kole seal peal. 

Tollimaja jõe ääres

Ja ülejäänu, nagu ütlesin, oli boonuseks: sattusin veel arvukatesse kirikutesse ja otsisin terme ka, aga nendeni ma ei jõudnudki... No pole hullu, mulle Trieris tõesti väga meeldis, ma kavatsen sinna kunagi tagasi minna. Millalgi päris suve poole. Võtaks ratta kaasa ja siis vaataks veel Trieris mõned asjad ära ning siis paneks mööda Moseli-äärset rattarada ajama... Termide asemel sattusin Pauluse kirikusse, mis oli ka väga äge (jaa, ajaloolistes kohtades lööb minus aeg-ajalt välja kunstiteadlane, te ülejäänud võite seda vabalt igavaks pidada, laske käia!): 

Postikana näoga, kas pole?

Siis leidsin ühe jube andekate lillepottide poe. Meil paar selle seeria potti juba kodus on, kusjuures. Cochemist ostetud kunagi. Aga siin olid need eriti kallid - 50 eurot üks pott... 

Nii, siis sattusin kogemata ühte Aafrika misjoni kirikusse... Ma otsisin ühte Balthasar Neumanni kirikut (seda ma lõppeks ei leidnudki) ja olin pealtvaates täiesti veendunud, et see ongi see - enam barokimaks ei saa üks kirik väljast võetuna minna... Aga tutkit. Seest oli hoopis säärane: 

Vahepeal tegin tänaval ka kõvasti pilti:

Nii äge, need katusekivid oleks nagu soomus...

Hea mõte kõrvarõngaste eksponeerimiseks! Seda võib koduski proovida...

Küll mulle meeldivad igasugused toredad sildid

Nii armas reklaam!

Terve üks tänav oli selliseid õlenukke täis riputatud

Jube hea mõte: seina sisse prügikastidele auk teha, siis need ei töllerda jalus

Selle torni mõttest ma ei saanudki aru...

See oli miskine töölispuu: erinevate erialade meistrite tööstseenikestega

Ja lõpuks sattusin vaimustusse peaväljaku kõrval asuvast kirikust: 

See tundus olema väga sügava tähendusega vitraaž, aga ma ülemisest otsast ei saanud päriselt aru, kust kõik see veri tuleb, ah? Alumine, see oli küll selge: 

Ja enfin: üks jesuiitide kirik ja kolleegium jäid ka ette. Mulle meeldivad jesuiitide kirikud, need on tavaliselt nii ilusad. See kuidagi jälle üllatas mind, aga noh... Ilus oli ikka. 

Megalahe uks!

Oh - ja just praegu tuli alt naaber mind ühele peole kutsuma - Euroopa komisjoni praktikandid korraldavad... Mul oli meelest läinud juba. See on kindlasti mõttetu läbu ja pilet on ka veel 9 EUR... aga samas, võib-olla peaks ikka natukenegi peoinimesemaks hakkama??? No ma veel mõtlen, nad lubasid tunni aja pärast minema hakata. Ma küll juba käisin duši all ära ja pühkisin näo ära ja olen koduriietes, pesumasingi käib... Jaa, Saksamaal on teadupärast igasugused tarbeasjad odavamad kui siin Luxis, nii et ma lõpuks tõin Trierist pesupulbrit ja veel üht-teist eluks ilmtingimata hädavajalikku, nii et mul on selline majapidamisõhtu... 

Eh. Muuseas, ma sõin Trieris peaaegu veel paremat kebabi kui see, mida Pariisis müüakse. Liha oli juuuuuube hea, kaste ka. Ainult et samas oli see kebab ka naljakas näide kultuurilisest integreerumisest - sakslaste meeleheaks oli sellele lisatud hapukapsast! No pisut võõras oli, aga ei, see oli tõesti üks ilma parimaid kebabe üldse. Nämm... Või noh, asi võis ka lihtsalt selles olla, et peale viietunnist kõndimist oli mul kere lihtsalt juba hele...

OK, aga aitab kah, niikuinii tuli igavesti lohe postitus. 

Ilusat laupäeva õhtut siis, 

M. 

Jälle reede

No ausõna, need nädalavahetused tulevad jube kiiresti kätte! Ja hirmus harjumatu on poolest päevast töölt ära saada. Selline patune tunne - nagu jätaks kohe midagi tegemata... Ometi oli täna nii, et ma sain kõik oma tööd valmis ja parajasti polnud töödejagajal mulle midagi juurde anda - tegelesin siis poolteist tundi juhendite ja parandustega, enne kui paar tööjupikest jälle välja ilmus... Et kohe täielik reede oli! Selline raaaaaaahulik ja vaikne...

Homme kavatsen ma end umbes kella kümneks Trieri vedada ja ühe väga ringitrampimisküllase päeva ette võtta... Muuseas, mitte et see oluline oleks, aga Wikipedia loetleb Trieri tähtsamate vaatamisväärsuste seas ära ka vana juudi surnuaia. Hmm, kas ainult minule tundub veider, et JUUDI surnuaed just SAKSAMAAL vaatamisväärsuseks on märgitud? IRW, siis on ju pool Saksamaad vaatamist väärt... 

Nojah, aga tegelikult mul polegi praegu viitsimist rohkem midagi kirjutada. Kirjutan paar postkaarti valmis ja hakkan hoopis lugema. Välja ka ei viitsi kuskile minna. Homme olen niikuinii aktiivne jälle... 

Hääd reede õhtut siis, 

M. 

Tänasida toimetusi

Täna oli kohe väga väsitav päev, ei tea, mis viga oli... Hommikul tundsin end nii, nagu oleks teerulli alla jäänud. Kaks korda. Päeval jäi silm ka krilli arvutiekraani vahtimisest ja kuidagi... hästi väsitav oli. Kui mulle õhtul meelde tuli, et pean veel lambipirni ka minema otsima, siis suisa oigasin. Aga tegelikult kui ma poodi jõudsin, polnudki enam midagi suurt häda - tarisin näpu otsas neli pudelit veinigi koju :-D. Kaks neist pühapäevaseks kraaviolenguks ja kaks ülejäänut - noh... Auchanis on lihtsalt palju parem veinivalik kui linnas ja odavamad on seal kah teised... Tõin varu! Nädalavahetus ju ikkagi ukse ees...

Siis tulin koju ja avastasin, et olen saanud kirja Aisha Muammar Gaddafilt, kes küsib mu käest, kuidas on elu Malaisias ja kas ma oleksin nõus ta advokaadi ja Allahi abiga ta Londonis asuvalt salajaselt pangakontolt talle paar milli kantima. Et elu pidavat praegu Liibüas pisut karm olema...  

Ahjaa, rongipiletid ostsin ka ära. Kusjuures isegi odavam tuli Lux-Rotterdam-Lux pilet kui ma arvanud oleksin - 96 euri edasi-tagasi. Kõik rongid sobivad ja tagasi võin tulla hiljemalt... khmm... 20. mai :-D. Suht hea pakkumine... Pariisi oleks veits kallim isegi olnud, kuskil mõni eur üle saja. Ja noh, ma tean, mis te nüüd mõtlete - et see on ju ka suur raha, järelikult peab seda raha ju olema! Muidugi on suur raha, aga rongipiletite hinnaga olin ma arvestanud, lisanduva öömaja hinnaga mitte... Selles on iva. No igatahes, nüüd on nii, et lähen Hollandisse mune värvima ja tulpe vaatama. Ja rattaga sõitma. 

No hästi, aga ma nüüd kaon kiiremas korras ekraani tagant minema. Mul olid silmatilgad täna tööl kaasas ja seal tuustisin oma koti läbi, aga no ei leidnud teisi... Nii kui kontorist välja tulin ja turvakaarti kotti hakkasin toppima, avastasin esimese asjana silmatilgad... Heh. 

Homseni, 

M. 

Change of plans

Minul sai kõrini. Sellest, et ma hullult kõikidelt Pariisis öömaja nuian. Mina otsustasin täna, et kui keegi ei saa mind toanurka võtta, siis ma ei lähegi Pariisi, lähen siis, kui keegi saab või kui hosteli jaoks raha on. Lihavõteteks sõidan aga hoopis Hollandisse, Delfti. Niikuinii oli plaan Emiliale külla minna kunagi - miks siis mitte nüüd kohe? Leppisime kokku ja asi ants. Rongipileteid tuleks ainult uurida, need on kindlasti mitme ümberistumisega ja kallimad kui Pariisi... Täna ei saanud kuidagi raudteejaamas jaole, seal müügisaalis oli kole palju hästi murelike nägudega politseinikke ja kaks papreid näpu vahel keerutavat pintsaklipslast ees... Aga no piletite ostmine on kõige väiksem mure... Küll ma homme vaatan. Vähemalt nüüd on peavari, tagavarajalgratas ja lõbus seltskond nendeks pikkadeks vabadeks päevadeks garanteeritud. Arvestades, et laupäevaks on mul piletid Trieri ja pühapäevaks leppisime kokku kraavis veinitamise (no selles Pétrusse'i orus), siis tundub üsna lustlik nädal ees seisvat. 

Okkkkouuuuuuu, assoooooo... Eino, mulle praegu lihtsalt koitis, et kui mul on kõikide tekstide tähtajad kuskil kaugustes, siis tegelikult tuleb neist maha arvutada kõik päevad, mis ma kontoris ei ole... :-D. Et siis tegelikult need ei olegi nii kaugustes... No hästi. Midagi veel ei põle, kõige pikem saab homme valmis... Aga tore muidugi, et mulle nüüd kohale jõudis...

Merde... ja lambipirn põles just läbi... No mida veel? Kust siin neid saab?

Ähh, ma parem lähen ja vaatan ruttu, enne kui kõik kohad kinni pannakse... Äkki toidukast leiab???

EDIT [Ettevaatust, tigetsen!]

Tuhat kuradit, no MUIDUGI olid kõik kohad juba kell seitse kinni. Isegi esmatarbekaupade poed, kus müüakse à la hügieenisidemeid, hambaniiti, torupuhastusvahendit, kondoome, piima, loteriipileteid ja muud säärast hädapärast kraami. No pagan võtaks. Ainsast toidupoest, mis siinkandis kaheksani lahti on, mainiti mulle, et pean minema bensiinijaama või homme Auchani... No põrguvärk!!! Ühtegi türklaseputkat siin ka pole näinud, mis "öösel" lahti oleks...

Ega's midagi, tulin koju ja hakkasin oma läbi läinud pirniga korterit läbi käima. Koridoris oli keegi juba seda vist enne mind teinud, kumbki koridori pirn ei põlenud, aga peale tuulamist leidsin ühe õnnetu põrandalambi, mille seest 40W pirni homseni tuuri panin. 40 neetud vatise... Nagu seasilm kumab mul siin pea kohal nüüd teine. Ma tõesti ei mõista, kuidas siin elatakse niimoodi? Niimoodi kella kuueni? Praegu oli linn täiesti inimtühi, ainult paar koerajalutajat ja tervisejooksjat oli väljas... 

Yep, I'm definitely going crazy...

Saatsin eile hommikul kirja, mille kohta ma mõni aeg hiljem väga lustaka vastuse sain. Lugesin kirja üle, ikka aru ei saanud, milles probleem. Kõik ju selge puha! Alles siis, kui mulle asja kentsakus puust ette ja punaseks tehti, hakkasin mõistma, mis nii naljakas on...

Noh, lugege teie ka:

Good morning,

Hmm... as you're going to Voorhut again, may I ask you for a favour? In Voorhut the main street crosses the railroad track and if you come from the railway station and turn right to the main road, about 50 metres to the left there is a pet shop. That's the place where I bought this red collar with a red triangular neckerchief for Nublu (voilà un photo...). Je ne sais pas si tu te souviens ce bandana, mais moi, je l'ai beaucoup aimé. Malheureusement maintenant Nublu l'a cassé... Si tu pourrais acheter un autre pour moi, je pourrais te rendre l'argent quand je viens pour la visite... Ca coute vers 10 EUR, je pense... Et c'est pour un dachshund (sometimes they say dackel), so it can't be the very smallest one, but you can ask the shopkeeper which one is the right size. I know even I wanted to buy too small one and then the shopkeeper asked me for a breed of my dog and pointed out a bit bigger one, which fit well - so they know what they are saying...

Hihii... so if you do go to Voorhut again, please, maybe you'd be so nice ? Parce que ma mère va regarder le parade quelque part d'autre et je ne sais pas si CA existe sur son trajet quelque part d'autre aussi...

Merciiiiiiiiiiiiiiiii :)

Bisous

Maris. 

Ma põhimõtteliselt tean, et olen võimeline vestlust suvalisel hetkel muusse keelde pöörama, aga ma päriselt pole veel kunagi ise seda teadmata mitmekeelset kirja välja saatnud. Tore on, et Emilia mõlemat keelt räägib :-D, aga seda, et mul taks on, teab ta õnneks isegi, sest usutavasti on dachshund ja dackel hoopis saksa keeles? Või midagi sellist... Hea, et ma talle spagetka või viiner ei kirjutanud... 

Ei, aga mõistusega mul vist küll enam kõik korras ei ole :-D. Jääb üle ainult palvetada, et ma oma dokumentide juures arukam oleksin...

Igatahes, ilusat kolmapäeva. 

M. 

Söögist ja kõigest muust...

Imelik küll, ma just tabasin end sellelt, et kui sõbranna mu käest ühe lause osas nõu palus, märgistasin ma selles lauses kolm sõna ära ning tahtsin Office'i tööriistaribalt ühte programmi valida, et näha, mis kontekstis seda kasutatakse. Olin juba sõnad ära märgistanud ja kursoriga ekraani ülaossa liikunud, kui sain aru, et esiteks pole programmi, millega otsida, teiseks pole vaja nii põhjalikult otsida, kolmandaks - et mul pole isegi Wordi dokumenti ees lahti, nii et programmidele lisaks pole isegi tööriistariba. (Tegu oli MSNi aknaga). Keeran vaikselt ära? Ilmselt küll...

Tegelikult oli meil täna terve päev otsa erinevaid koolitusi, seejuures olid need veel väga asjalikud ka. Hommikul õpetati meile kolm tundi otsingumootoreid ja kohti, kust erinevaid alusdokumente leida; pärastlõunal aga terminoloogiat. Lektorid olid sedakorda hästi toredad, muide, väga asjalikud ja informatiivsed. Päeva nõuanne oli aga järgmine: "Always search something before you translate something..." 

Aga muide, kevad sai meil siin täna läbi. Talv tuli tagasi. Jube külm ja hästi tuuline oli, kohe päriselt jäine ilm... Brrr, teise maja vahet oli suhteliselt hirmus käia. Meil nimelt üks koolitus oli teises majas ja siis sööklad on ka teistes majades laiali, nii et korra päevas oleme lihtsalt sunnitud värsket õhku hingama... Muuseas, ma tahaksingi kekata, kui head söögid meil sööklates on... Täiest superluks, Pariisi koolisööklatega ei anna peale maksteski võrrelda - ega Tallinnas ühegi mõistliku hinnaga resto söökidega. Hoolimata sellest, et sööklas käib lõunatamas sadu inimesi ja et neil tuleb teenindada kohutavalt kärmelt, näevad toidud väga ilusad välja, kõik on nipet-näpet keerutatud ja seatud ja täidetud ja puha. Noh, umbes salatite puhul on jälgitud, kuidas kõige ilusam värvikombinatsioon tuleb ja nii. Ja väga maitsvad on need toidud ka. Oh, ja kui suured portsjonid... Noh, reedel sõin ma vist kalkunifileed seene-veinikastmega, see oli eriti nämm; täna sõin Kreeka gyros-liha salati ja kartulitega... ka oli väga hea. Ja siis on veel eraldi taimetoitlaste/kaalujälgijate toidud ja eraldi salatilett ja soojade suupistete lett ja magustoitude lett ja supipott ja vähemalt kümmet sorti kastmeid ja mida kõike veel. Oh... suu hakkab kohe vett jooksma, kuigi kõht on täis...

Tänane valik: põhiroad on alati ukse ees väljas, et kõik leti ette jõudmise ajaks juba endamisi ära saaks otsustada; ülejäänud asju (salateid, juustuvalikut, magustoite, suppe, suupisteid) saab järjekorras seisteski valida...

Tänase päeva kõige ilusam taldrikutäis, see oli nii värske ja värviline. Ja tõesti peab ütlema, et salatid on neil alati krõmpsud ja värsked, pole närtsinud ja hallid...

Ma täna sõin seda, a mul on kogu liha kastme all, nii et ainult praekartulid vahivad vastu... Tegelikkus oli palju parem kui ainult praekartulid :-D. 

Kogu Kircherg on muidu üles kaevatud. Minu aknast, nagu vist peaaegu kõikidest teistestki, avaneb vaade töömeestele... 

Ja maailma kõige ägedam postkast asub Bonnevoies mu naabertänavas...

Nii, mul on hetkel üsna kopp ees arvutiekraani vahtimisest, lähen vahin midagi muud. 

Homseni,
M. 

Uudiseid ja ülestähendusi

Täna oli poes mu ees üks härrasmees, kes ostis kaks pudelit vett, kaks külmutatud pitsat ja kaheksa pudelit roosat veini... Ta vist ei kavatse mõnda aega enam kodust väljuda. Sellele vastukaaluks meenub, kuidas ükspäev töölt tulles üks inglasest praktikant kurtis, kuidas ta on nii väsinud, nii väsinud, nii väsinud. Ja siis ütles ta midagi puhta inglaslikku: I really need a cup of tea. IRW. 

Aga meil oli täna seminar, õpetati Tradost kasutama. Hmpf, ma ei tea, mida need inimesed, kes sellest varemalt midagi kuulnudki polnud, senini tegid... imesid näppu vist. Ega ma midagi suurt targemaks ei saanud, olin juba kõik omal käel avastanud. Lihtsalt mõned klahvikombinatsioonid õppisin ära klikkamise asemel... Homme on ka terve päev igasuguseid koolitusi - algab vist Euramisi programmi tutvustamisega ja edasi läheb mingi terminoloogiaosakonna projekti tutvustus... ainult kaks tundi ongi vahepeal vaba tööks ja lõunaks :-D. Ei, aga ega sellest pole midagi, väga põnev on!

Eile ostsin järgmiseks laupäevaks rongipiletid Trieri. 8.40 oli edasi-tagasi pilet ainult... nii tore, ma olin vaimselt valmis umbes kaks korda suuremaks summaks. Oi, ja sama rong läheb veel Cochemisse ja mõnedesse Moseli oru veinilinnadesse edasigi... Ma just mõtlesin millalgi, et tahaks sinna ka minna... Tavaliselt me igasugustel Euroopa reisidel sõidame neist suhteliselt ruttu läbi, aga seal on vaatamist ja ringi luusimist... ja mekkimist küll. Noh, millalgi suve poole. 

Siis seda veel, et kas keegi tõesti ei tea kedagi, kes mind 21-25. aprilliks Pariisis ulu alla võtaks? Viimased tuttavad on kas ära kolinud või mehele läinud ja mehed muidugi ei armasta voodi all magavaid külalisi, kui niigi elatakse mitmekesti ühetoalises korteris. Hakka või muid plaane lihavõteteks välja mõtlema... 

Huvitav, ma tegin endale pangakonto küll ja sain internetikoodid ka, aga millegipärast ei õnnestu kuidagi sisse logida... Väidab, et mot de passe on vale. Arumaisaa... Pean vist homme selle postkontori tädikese juurde küsima minema. Sest jah, mul on pangaarve postkontoris... Kõlab kuidagi ebaloogiliselt, aga mul poogen, peaasi, et selle tegemine nii lihtne oli! 

Täna kohtusin lõpuks viimase korterinaabriga ka. Sellega, kes järgmisel nädalal ära kolib. Kõigest alla nädala läkski aega, et kõigiga tuttavaks saada. Ja siis tuli välja, et Aurore, üks prantsuse piiga (nad on kõik prantslased mul siin), tema oli tulnud kõigest kolm päeva enne mind ja ta pole veel seda meie korrusel hambaid pesevat tšikki kohanudki. Hämmastav... 

Ja siis tuli veel välja, et üks nendest korteriomanikest, kes mulle vastas, et ta just kakskümmend minutit tagasi andis oma toa ühele soomlasele nimega Aino, ongi see, kes oma üürnikud külma, rõskesse ja pimedasse keldriboksi elama pani ja keelas neil kütet kasutada või muidu ta tõstab 25 EUR nägu üüri neil. Hm... :-D. Tundub, et vedas. Minu laealune kambrike on keldrikunkuga, kus käterätt ööpäevaga ära ei kuiva, võrreldes ikka päris õdus. Ahjaa, ja siis kaaspraktikandi sellekohasele kurtmisele oli nende majaomanik öelnud: "A kui ära ei kuiva, äkki kasutad kahte käterätti, mõlemat üle päeva!" Lahendus, mis?

Hästi, aga ma nüüd lähen vahepeal teen kohvi ja siis vaatan, mis õhtust saab...

Hüva praegu, 

M. 

Esimene päevitus!

Ühesõnaga, mu esimene nädalavahetus Luxis mõõdus nõnda, et ma kõndisin lihtsalt kenakese hulga kilomeetreid maha (nii umbes 16 vist), magasin 2 x 12 tundi (nüüd vist sai küllalt ka, pühapäeva hommikul ärkasin juba iseseisvalt pool üheksa üles...) ja käisin laupäeval kasemattides ka lõpuks ometi ära. Selles nii kiidetud Luxembourgi peavaatamisväärsuses mina isiklikult küll veidi pettusin, tegu oli lihtsalt tühjade maa-aluste koridoride ja umbes kahe kahuriga... Oleks siis kuskil mingid tekstid või jutud juures olnud või midagi... Niimoodi oli alguses kümme minutit huvitav, aga kui ikka muudkui käia ja käia ja käia neid käike mööda ja need kuskile välja ei vii ega millegagi kulmineeru, siis väga kaua pole hirmus põnev. Ma pean silmas, et tühje koopaid annab ka huvitavamaks teha - väike lookene sellest, kuidas selles koopas pommitamise ajal 375 inimest istus ja miks nad üldse siin istuma pidid, kes pommitas; kuidas selles koopas olid lossi vangikongid ja kuidas inimesi sinna kümneks aastaks unustati jne. Elavamaks võiks püüda neid käike teha! Noh, tõele au andes tuleb tõdeda, et buklett ju mulle anti, aga see oli kohutavalt kuiv andmestik aasaarvudest ja minu jaoks tundmatute ehitusinseneride nimedest. Hmpf. Ei kutsunud väga üles studeerima... Ühesõnaga, pisut nüri oli turnida lihtsalt tühjades käikudes mööda hästi ebaühtlaseid astmeid ja kitsaid koridore, kuni lihtsalt võre kuskil ette tuli, et siis ots ringi pöörata ja täpselt sama teed mööda tagasi turnida....

No igatahes, jalutasin sellel Guillaume'i väljaku turul ka ringi (ossa sinder, kõik asjad olid umbes poole kallimad kui poes - värskete türgi ubade eest 11.50 kilo maksta, röögatum!!! Ma poest ostsin mingi 4.30 kilo või nii...), avastasin täiesti ootamatult peaväljakult veel täika ka ja tegin laupäeva hommikupoolikul poodides paar sisseostu: markereid ja teipi oli vaja ning kaks lühikeste varrukatega kontorikõlbulikku pluusi ka ostsin - ma aru ei saa, mis lollus sundis mind pea ainult pikkade varrukatega riideid kaasa võtma, kui ma tegelikult ju teadsin, et siin on juba suvi??? No igatahes, siis närisin pargis sändvitši, päevitasin end ise seda märkamata puhta tuliroosaks, turnisin Pétrusse'i oru sügavikes (küll need eri tasapindadel olevad jalutus- ja jooksurajad on ägedad!), tutvusin Luxembourgi ajalooga (loe: lugesin Michelini giidiraamatut), sain ülejäänud korterinaabritega tuttavaks - ja oligi kõik. Töölt välja prinditud tõlkejuhenditeni ikka ei jõudnud, aga vähemalt markerid ostsin nüüd ära. Küll ma varsti tuupimiseni ka jõuan. Või noh... keegi otseselt ju ei käsi mul neid pähe ajada, aga kahtlemata oleks lihtsam, kui ma need korraga endale selgeks teeksin, selmet lasta oma vaestel juhendajatel neid järjekindlalt parandada, kuni mul koitma hakkab, et hmm, sellist vastet vist ei tohiks siin kasutada...

Ah, aga ega ma rohkem viitsigi kirjutada. Head ööd praeguseks, 

M. 

Ma alles nüüd saan aru...

... et see katuseterrass mu akna all polegi katuseterrass. Tähendab, terrass on, aga üks papi rohib seal parajasti oma sibula- ja kapsapeenraid! Paralleltänava maja tagumine külg on nimelt meie terrassi poole (jaa, meil on ka terrass), ainult et Luxembourgi mägisuse tõttu on nii, et meie terrass on kolm korrust allpool ja naabripapi terrass on täpselt minu akna all... Ühesõnaga, naabripapi maja esimene korrus on meie maja kolmanda korruse tasapinnal! Peenike värk! Muuseas, üleüldse tuleb välja, et siin on väga popp peenraid teha - ühel tüübil siinsamas naabruses oli garaaži sissesõidu juures külgede peal kaks kitsast peenart ja neid rohenäppusid on siin veelgi. Naljakas... Poleks arvanudki. 

Hmm, muide, lisaks sellele, et ma olen nüüd eilsest päikesest täitsa roosa, on kärbsed ka juba üles ärganud ja tüütavad. Ja siis tuleb iga päev 18.34 koju üks hiiiiiiiiiiiigelsuur (vapsikust suurem) jäme põrisev astlaga elukas - ta kodu on mu akna kohal seinapraos ja turvakontroll vist range, sest ta alati enne koju suundumist põriseb paar minutit mu akna taga, ootab sisselaskmist. Ja no kui ma lennukimüra siis väga ei kuule, kui aken kinni on, siis vat selle eluka põrin kostab läbi kinnise akna ka! Ma loodan, et ta kunagi ära ei eksi või et naine teda kodust välja ei viska, muidu on küll jamasti... Kui selline kogemata minu tuba endale tuleb nõutama, siis peaaegu et annakski kohe... mina küll temaga kaklema ei tahaks hakata, üks sutsakas ja pärast oled paistes nagu õhupall. 

Aga OK, ma nüüd lähen alla kohvi tegema, aga siin teile paar pildikest mu elamisest kah: 

Maja asub säärasel näiliselt värviküllasel tänaval: 

Aga ise nii värviküllane pole. See vasakult kolmas... 

See on siis minu akna all... kui hoolega vaadata, on sibulaid ja kapsahakatisi isegi näha... 

Ja meie terrass - kohe eelmise kõrval, ainult et paaaaaaaaaalju allpool. Meil on grill kah, muide ;-)

Ja siis siin kõrval on üks selline naljakas kirik:  

Nii, aga hetkel aitab. Tahan kohvi... 

Ilusat pühapäeva jätku. 

M.