Vaieldamatult parim koht lihavõtete veetmiseks

Juhtus nii, et see aasta sai lihavõtete pikaks nädalavahetuseks Sevillasse sõidetud, ja juhtus nii, et ma olen nüüd täiesti veendunud, et see on lihavõtete veetmiseks maailma kõige ägedam koht. Ma teadsin küll, et seal tähistatakse seda kannatustenädalat ehk Semana Santat uhkelt ja suurte rongkäikudega, aga ma ei teadnud, et see on nii grandioosne ja pidulik. Põhimõtteliselt toimub neil seal nädala jooksul üle 60 rongkäigu, millest igaühest võtab osa tuhandeid kostümeeritud osalejaid + pealtvaatajad. Rongkäigud on nii pikad, et võib mööduda poolteist tundi, enne kui üle tee saab. Kõige ees käivad torbikmütse kandvad nazarenod, kes käivad küünalde ja kirikuriistadega ning moodustavad saabuva kandetooli ees spaleeri. Siis jõuab kohale kandetool neitsi Maarja või Jeesusega, edasi tulevad orkestrid, ristikandjad, leinariides naised ja kes iganes veel. Iga paarisaja meetri takka tehakse paus ja vahetatakse kandjaid, sest ma ei taha teadagi, kui mitu tonni need kandetoolid kannavad. Ja siis vahepeal tehakse veel lisapaus, sest kuskilt rõdult hakkab mõni pealtvaatajatest laulma ja siis teeb kogu tänav "tšš" ja kõik kuulavad. Ja neid rongkäike on ööpäevaringselt, mõned alustavad öösel kell kaksteist ja lõpetavad päeval kell 12, mõned alustavad pärastlõunal ja lõpetavad kell 3 öösel... Täiesti fenomenaalne! Ja milline pidumeeleolu! Vanakesed on endale ka piduriided selga tõmmanud ja tädikesed kepsutavad hommikust õhtuni tikk-kontsadel ringi. Kuidas, mina aru ei saa, sest meie kõndisime jalad tenkudes ka suht ümmarguseks. Aga no ausalt, kohalikel olid seal rahvamassis munakividel piduriided ja kontsakingad... Noja loomulikult kirikutesse on tohutud järjekorrad ja pooled linnatänavad on kinni ja ülejäänud pooltest pooltel on parajasti rongkäigud, nii et põhimõtteliselt tuleb kogu aeg veeta rahvasummades. Aga kuidagi möödus see kõik ilma igasuguse tülinata, sest kõik on leebed ja heas tujus, no täitsa nagu meie laulupeo ajal. Ja tänavad lõhnavad apelsiniõite järele ja päeval on üle 20 kraadi sooja (ehkki hommikul ja õhtul kisub see alla kümne, nii et külmetada on väga lihtne). See oli ikka väga eriline. Ei olegi suurejoonelised religioossed kogunemised-vaatemängud ainult eksootiliste usundite teema. Euroopas leiab ka selliseid! Kõik järgmiste lihavõtete ajal Sevillasse!

Vaade meie rõdult

Jaa, ma tean, et mõned pildid on tiba udused ja mõnel on white balance paigast ära, aga ärgem norigem :). Need siin on emotsioonipildid :). 

Enne protsessiooni algust olid valmis pandud Maarjad ja Jeesused kirikutes ka vaatajatele välja pandud...

Naiste leinariietus

Kirikusaba. Ütleks, et ca 400 meetrit / 15 minutit.

Isegi kehakinnitamiseks ei võtnud kontsastatud prouad istet.

Peatribüünid

Ühe protsessiooni algus tulemas

Protsessioonidel käisid järel ristikandjad. Nagu päriselt ristikandjad.

Ja vanalinna tänavad on ju nii kitsad, et põhimõtteliselt on see suur manööverdamine. Inimesed said rõdudelt kujudele pai teha. 

Meie ei olnud muidu ainult Sevillas, vaid veetsime ühe täispäeva ka Jerez de la Fronteras, mis on maailma šerripealinn, ja ühe Cadizis Atlandi ookeani ääres. Mõlemad olid Sevillaga võrreldes kuidagi äärmiselt provintslikud ja räämas, aga oma võlu oli neil siiski. See lihtsalt avaldus pikkamisi. Järgmised pildid on siis nüüd Jerezist. 

Sattusime vaimustusse salmorejo supist ja šerrist. Hakkan nüüd ka kodus salmorejot tegema. Otsisin juba retsepti üles.

Ja siit edasi tuleb Cadiz: